Ettevõtted ei leia töötajaid, sest neil pole pakkuda elamispinda. Seeläbi kannatavad ka omavalitsused.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo riiklike üürimajade plaani üle on palju ilgutud. Kinnisvaraeksperdid ütlevad, et see solgib turgu ja on raha raiskamine. Omavalitsused ja ettevõtted näevad asja sootuks teise nurga alt. Huvi meetmest osa saada on suur, takistuseks on omavalitsuste omaosalus ja käimasolev suur haldusreform.

„Üürimaja on meil hädasti vaja. Oleme meetmest kindlasti huvitatud,” ütleb Järvamaa Koeru vallavanem Andres Teppan. Vald on arvestanud, et kogukulu oleks miljon eurot. Kortermaja peaks olema uus ja sellele on juba kohtki välja vaadatud. Surve on tulnud kohalikelt ettevõtetelt.

Teppani sõnul on projekt omavalitsuse asi ja mingit huvitatud ettevõtete kaasamist ei ole mõtet arutada. Omaosalus ehk 50% kogumaksumusest tuleb vallal leida. See on kõige suurem mure, kuid mitte võimatu. „See on koostöö. Ettevõtjad pakuvad tööd, meie teeme kõik muu. Me ei soovi seda kindlasti nende õlgadele panna. Kohalik omavalitsus peab suutma need probleemid ise lahendada. Maksuna tuleb see ju tagasi.”

Koerul on vedanud. Nende territooriumil on teiste tublide ettevõtete seas ka ligi 270 töötajaga Konesko AS. Vallavanema sõnul on vallas ligi 800 töökohta ja pidev töökäte puudus. Inimesed helistavad alailma vallavalitsusse ja tunnevad huvi, kas kusagil on midagi müüa või üürida. Müügis midagi ikka on, kuid üürikortereid ei ole üldse. Sellepärast on mõte 12 korteriga riiklikust üürimajast vallas väga aktuaalne.

Ka Konesko tunnistas, et eluruumid on väga olulised, sest firma areneb ja laieneb pidevalt. Nad tegutsevad peale Koeru ka Põltsamaal ja Türi vallas. Igal pool on üüripindade puudus. „Samas tööjõudu on meil pidevalt juurde vaja. Tihti jääbki töösuhe olemata just seetõttu, et lähipiirkonnas sobivat elamispinda ei leia. Uute kaasaegsete üüripindade ehitamine aitaks kindlasti meelitada inimesi elama ka väljapoole suurlinnasid,” sõnas Konesko juhatuse assistent Ragne Krupenenkov.

Saaremaal on töötajate kriis

Kuressaares tegutseva elektroonikatööstusettevõtte INCAP Electronics juht Otto Pukk nentis, et linna üüriturg on suunatud turistidele – peamiselt soomlastele. Sealgi oleks vaja soodsamaid pindu, mis oleksid mõeldud firmade töötajaile. Probleemi süvendab see, et linnas on oskustööliste ja isegi tavatööliste kriis. „Ida-Virumaalt, Lõuna-Eestist või Tallinnast võiks ju inimesed siia tähtajaliseks või täiskohaga töötajaks tulla. Meil oleks vaja majutada ka külalisi, näiteks kolleege Indiast. Kuuks ajaks neid spaasse panna on keeruline,” nentis Pukk.

Miks ettevõtted ise koostöös mõnd vanemat maja korda ei tee? Pukk viitas eestlastele omasele murele, et koostöö ei ole tihti võimalik, igaühel on oma huvid.

Kuressaare linnapea Madis Kallas kinnitas, et linn tunneb üürimajade vastu väga suurt huvi. See on üks linna ettevõtluskeskkonna nõrgemaid külgi. Saarel valitseb tööjõupuudus kõigis valdkondades. Korterite vastu võiks huvi olla rohkem kui kümnel ettevõttel, linnavalitsuse poole on neist pöördunud kolm. Kortereid võiks olla kümneid.

Sel aastal pidurdab ettevõtmist haldusreform. Kallase sõnul peaks otsused tegema loodava Saaremaa valla volikogu. „Praeguseks oleme kaardistanud Kuressaares kõik võimalikud kohad ja neid on ligemale paarkümmend. Nende hulgas on omavalitsusele kuuluvad krundid, riigile kuuluvad krundid ja hooned ning sobilikke hooneid ja krunte on pakkunud ka erasektori esindajad,” ütles Kallas.

Kallas lubas, et kui läheb ehitamiseks, siis on korterid mõeldud spetsialistidele, mitte turistidele.

Rae vallal krunt ootel

Üks Harjumaa rikkamaid omavalitsusi Rae vald on samuti ootel. Mitu ettevõtet ja ka valla enda asutused, näiteks koolid ja lasteaiad, vajavad lisatööjõudu. Valla üüriturg on nõrk. Jüri tehnopargis on valmis krunt, mis ootab arendajat. „Arvestades, et Rae vald kasvab kiiresti ning vallas tegutsevad ettevõtted ja haridusasutused vajavad tööle inimesi, toetame üürimajade tulemist Rae valla keskosasse Jürisse. Kui arendajal on ehitushuvi olemas ja riik toetab hoonete rajamist, siis vallal on olemas sobilik maa, kuhu üürimajad rajada,” selgitas vallavanem Mart Võrklaev.