Mõistagi liigutas mind siiralt, et 2017. aastal valiti mind Lõuna-Eesti Postimehe küsitluse järgi Lõuna-Eesti mõjukaimaks inimeseks. Samas tuletab selline tunnustus meelde vastutust, mis mul on nii omakandi rahva, kogu Eesti ja nüüd siis Euroopa Parlamendi liikmena ka Euroopa ees.

Olen 7. novembrist taas Euroopa Parlamendis, kus juba viis aastat ametis olen olnud. Vahepeal oli võimalus teha tööd nii põllumajandusministrina kui ka Riigikogu maaelu- ja riigireformi komisjonide esimehena. Mõlemas ametis tuli kindlasti kasuks ka Euroopas saadud kogemus.

Keskendusin Eestis töötades peamiselt maaelule ja põllumajandustoetustele, aga ka investeeringutele teedesse, haridusse ja tervishoidu. Ka uued väljakutsed europarlamendis on seotud samade teemadega. Täpsemalt sellega, kuidas näeb Euroopa rahakott välja aastatel 2021–2028 eelkõige maaelu ja põllumajanduspoliitika poolelt.

Kuidas aga näeb Eesti elu välja Brüsselist vaadatuna? Eestlasele läheb ju vägagi korda, mida temast arvavad teised.

On vägagi tõenäoline, et meie rahalised võimalused lähiaastatel vähenevad, kuid sellest ei maksa teha paanikat.

Üldiselt on meie maine positiivne. Oleme konstruktiivsed lahenduste otsijad ja mitte ülekeevalt emotsionaalsed. Tulime kenasti toime euroliidu eesistujana. Meiega koos saab edendada Euroopat, kus turvaline elada.

Kui vaadata Lõuna-Eestile kui Tallinnast kaugemal asetsevale kandile, siis sarnased mured on kogu maailmas. Olgu siis noorte väljaränne, väiksem majandusaktiivsus ja madalam palgatase või piirikaubandus.

Kui räägin kolleegidele, et elan pealinnast kolme sõidutunni kaugusel ääremaal, ei saada sellest hästi aru. Nende arusaama järgi on kolmetunnise sõidu sihtkoht vägagi pealinna lähedal. Kõikjal on nii, et suured linnad neelavad väiksemaid regioone ja Eesti ei ole erand.

Euroliit rakendab taoliste protsesside tasakaalustamiseks regionaalpoliitilisi abinõusid. Rahaga muidugi globaalseid protsesse kohe ümber ei pööra. Mõistliku tegutsemise korral saab aga asju paremaks muuta.

Vestlesin hiljuti vana sõbraga, kes peab taksojuhiametit. Ta kurtis, et ilusat Euroopa juttu aetakse palju, kuid lihtsat inimest see ei puuduta. Lugesin siis sõbrale näppude peal ette kümmekond teda otseselt mõjutavat asja. Alustades uuest koolimajast, kus ta lapsed õpivad; kergliiklusteest, kus saab ohutult liigelda; tööstusalast, kus ta abikaasa töötab.

Loetellu kuulusid ka talumaad, millelt laekub ühtset pindalatoetust. Samuti Tallinna–Tartu maantee laiendamine, mis kergendab ühendust Lõuna-Eesti ja pealinna vahel. Pealekauba oli üks taksojuhi lastest olnud Taanis vahetusõpilane. Kõik see oli ju sündinud ja sünnib Euroopa toel.

Sõber vastas: «Ull iks olõ. Elo jah ümberringi käü, esi tan käänät barankat ja saaõi õigõla arvugi. A mille taast nii vähe kõnõldas?»

Kui vaadata rajatud ja plaanitavate objektide kaasrahastamist, näeme, et Eesti omaosalus on üldjuhul 15 protsendi piires – õige väike. Ühtlasi on tegu minu eelmise Euroopa Parlamendis oldud aja jooksul kollektiivselt saavutatud töövõiduga. Esialgu oli kaasfinantseerimise summaks plaanitud ligi 40 protsenti, mis oleks omavalitsustele olnud üle jõu käiv.

Euroopast vaadates on Lõuna-Eesti väga perspektiivika asukohaga, kus kohtub kolm riiki ja kolm kultuuri. Piiriülene koostöö aitab kindlasti siinset elu elavdada, kusjuures Euroopa Liit on jätkuvalt valmis taolisi projekte ka rahastama. Iseasi on keerulised suhted Venemaaga, aga alati tuleb loota parematele aegadele.

Euroopast vaadates on Lõuna-Eesti ka väga perspektiivika geograafilise asukohaga, kus kohtuvad kolm riiki ja kolm kultuuri.

Eesti paistab silma Euroopa Liidu raha korrektse kasutajana. See ei käi kaugeltki kõikide liikmesriikide kohta. Sama teed tuleb meil jätkata: suured läbirääkimised Euroopa poliitika tuleviku üle seisavad ees juba tänavu. On vägagi tõenäoline, et meie rahalised võimalused lähiaastatel vähenevad, kuid sellest ei maksa teha paanikat.

Oleme seni iga Euroopa Liitu sisse makstud euro kohta saanud tagasimakseid 3,5–4 euro ulatuses. See proportsioon tõenäoliselt muutub, aga mitte ülemäära drastiliselt. Suur kaasamängija tulevastes arvutustes on loomulikult Suurbritannia lahkumise ehk Brexiti hind.

Meenutan ka üht vanasse aastasse jäänud hommikusööki Skandinaavia kolleegidega, kes olid väga huvitatud Eestist. Kolleeg küsis, miks väheneb nende riigis Eesti ehitajate arv, kuid Läti ja Leedu ehitusmehi on seal jätkuvalt piisavalt. Eks siis seletasin, et Eesti palgad on lähenemas piirile, kus võõrsil tööl käimine muutub mõttetuks.

Jätkuküsimus oli: miks on Eesti oma majanduse ja palgakasvuga paljudest teistest Ida-Euroopa riikidest edukam? Tutvustasin meie majanduspoliitilisi valikuid koos uue tulumaksusüsteemiga, mis muutis muu hulgas 500 eurot maksuvabaks. Samuti kõnelesin, et meie maksuamet töötab tõhusalt ja varastamist riigi (loe: ühiskonna) tagant on suhteliselt vähe.

Jutuks oli ka, et Läti riigieelarve oli 2017. aastal 8,3 miljardit eurot, hulga väiksema rahvahulgaga Eesti eelarvemaht 9,6 miljardit. Samas suudab Eesti tõsiselt panustada riigikaitsesse. See avaldas muljet.

Naisõiguslasest Euroopa-kolleeg pahandas meie lastetoetuse süsteemi peale. Kui tõin välja, et see on aidanud tuhandeid lapsi vaesusriskist välja tuua ja kolme alaealise lapsega emad saavad nüüd iga kuu 500 euro suurust toetust, arvas tema, et see on naistest sünnitusmasinate tegemine. Eks elu saabki vaadelda eri nurkade alt …

Lätlasest kolleeg seevastu oli arusaamatuses ja küsis: miks plaanitakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval autokolonni Eestist Lätti ja mille vastu protestitakse? Inimesed, kes Eestis saavad nii palka kui pensioni lätlastest keskmiselt kolmandiku võrra rohkem ning käivad samal ajal Lätis odavamat kaupa ostmas, võiksid igati rahul olla, leidis ta.

Vaat siin ma vastata ei osanud! Soome kolleeg meenutas kõrvalt, et tema küll ei mäleta, et soomlased oleksid 15 aastat tagasi taolisi kolonne Eestisse organiseerinud.

2018. aasta tuleb igal juhul töine. Ees ootab väga palju arutelusid ja otsustusi selle kohta, millised näevad tulevikus välja kogu Euroopat ja Eestit puudutavad valikud. Hää nõu ja värsked mõtted Lõuna-Eesti inimestelt on teretulnud!