Viisid, kuidas me oma tööelu korraldame, muutuvad kiiresti. Selles peituvad korraga nii ohud kui võimalused. Kuidas teha nii, et me sellest võidaksime ja õnnelikumad oleksime? Maailmakohviku formaadis kaasavat arutelu veavad Noored Sotsiaaldemokraadid eesotsas presidendi Joosep Vimmaga. Neljas erinevas laudkonnas on tähelepanu all vananev ühiskond (selle mõju töötegemisele, aga ka töötegemise mõju vananevale ühiskonnale), tervis ja heaolu (mida on meil võita, mida kaotada töötegemise kaasajastamisest), tootlikkus (kuidas saaksime vähema vaevaga rohkem majanduslikku kasu, miks me täna oleme õnnetud ja väheefektiivsed?) ning töötamise regulatsioonid (mis on täna takistuseks, mis oleksid lahendused?).

Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu idapartnerluse programm hõlmab kuut riiki – Gruusiat, Moldovat, Ukrainat, Armeeniat, Asebaidzaani ja Valgevenet. Eesti on programmi kaudu nende riikide arengule palju kaasa aidanud, mistõttu on oluline vaadata juba tehtule ja veel tehtavala kriitiliselt otsa. Miks on just see programm meie jaoks prioriteet? Millised huvid on meie toetuste taga? Kuivõrd ja kuidas põrkuvad selles programmis väärtused ja pragmatism? Kas Eesti maksumaksja raha peaks ikka minema nende riikide toetamiseks? Ja lõpetuseks mitte üldsegi vähemtähtis küsimus – mida on hoopis Eestil nende riikide arengutest ja edusammudest õppida?

Kriis ei hüüa tulles, aga kui see käes, on vaja, et sõbrad appi tuleksid. Nii on ka riikidega, suuremate julgeolekualaste kriiside puhul on Eestile kindlasti oluline meie liitlaste toetus ja maailma avalikkuse objektiivne informeeritus. Jättes seekord kõrvale riigiasutuste (peamiselt VäM ja EAS) tegevuse, on diskussiooni eesmärk uurida, kuidas saavad panustada tavainimesed, igaüks meist. Kuidas jõuab info Eestist maailmasse? Mil määral me kujundame reisides oma riigi näo? Kas meil on selles vastutus ja kas me tunnetame seda? Millist meediateadlikkust selleks vaja on?

“Täna sõltub Eesti elektritarbija umbes 85% ulatuses põlevkivienergiast, mille negatiivset mõju keskkonnale on aga aina suurema veendumusega tõdetud. Sealhulgas märgib OECD oma keskkonnaraportis, et just põlevkivienergeetikast väljumine on Eesti olulisim keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik proovikivi. Kliima- ning energeetikaeesmärgid nii Eestis kui ka Euroopa Liidus näevad ette jõudsat üleminekut taastuvenergeetikale. Millised on siin Eesti võimalused ning milline on võimekus seda üleminekut ellu viia?”

Baltimaad 100. Kas 100 aasta pärast on meil veel siin noori? Hiljuti käsitles artikkel Politicos Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on lahkunud ca ⅕ Läti elanikkonnast, enamiku lahkujatest on moodustanud just noored. Analoogset tendentsi võib täheldada aga kõigis Balti riikides. Kas sarnaste probleemide taga peitub ühine lahendus? Mis meelitaks noori jääma oma kodumaale ning siia naasma? Kas Balti riigid pakuvad enda noortele praegu piisavalt tuge? Millised on Balti riikide kogemused talentide koju toomiseks? Millised võiksid olla ühised lahendused, et pakkuda noortele Baltimaades eneseteostusvõimalusi? Kõikide nende küsimuste üle arutlevad ning aitavad leida vastuseid üheskoos Baltikumi noored ning otsustajad

Keelebarjäär, ajalugu, erinevad inforuumid… Need on kõige enam levinud põhjused, kui räägitakse ühiskondlikust lõhestumisest eestlaste ja venelaste vahel. Aga mis siis, kui algpõhjus on hoopis betoonseintes kahe erineva kogukonna vahel? Jevgeni Ossinovski ja Katri Raik arutlevad uue põhikooli kontseptsiooni üle koos ekspertide ja festivali külalistega. Kas ühtne kool ühendab Eesti inimesi? Kas ja kuidas mahuvad kaks keelt ühe katuse alla? Kas inimesed on selleks mudeliks valmis ning mis on alternatiivsed lahendused?

Arutelu modereerib Katerina Danilova ning selle tulemusel plaanitakse moodustada ekspertrühm, mis tegeleb Eesti ühtse kooli plaani väljatöötamisega. Arutelu toimub eesti keeles, sünkroontõlkega vene keelde.

Два языка под одной крышей: а что, если Катрин и Катя будут ходить в одну школу? (с синхронным переводом на русский язык)

Языковой барьер, исторические обиды, разные информационные пространства… Множество причин называют, когда речь заходит о расколе между эстонцами и русскими. А, может, все дело в бетонных стенах, разделяющих две общины? Это стены разных школ, в которых учатся эстонские и русские дети. Евгений Осиновский и Катри Райк представят новую концепцию основного образования и обсудят ее вместе с экспертами и гостями фестиваля. Сплотит ли жителей Эстонии Единая школа? Уживутся ли два языка под одной крышей? Готовы ли люди к новой школьной модели? И есть ли альтернативные решения?

Дискуссию модерирует Катерина Данилова, по итогам обсуждения планируется создать экспертную группу, которая займется дальнейшей разработкой плана Единой школы Эстонии. Дискуссия пройдет на эстонском языке с синхронным переводом на русский язык.

Vene keel on nii mõnegi eesti lapse jaoks nagu veskikivi kaelas, samas kui nii mõnigi vene laps ei saa koolis eesti keelt õpitud nii hästi nagu sooviks. Kas selline olukord on jätkusuutlik ja mida teha, et seda parandada? Kas eesti ja vene lastel on olemas ühine info- ja komberuum?

30% Eesti elanike kodud asuvad paneelelamupiirkondades. Paneelelamurajoone iseloomustab ka suur kontrast avaliku ja privaatse ruumi vahel, poolprivaatseid ruume on vähe. Isegi kui piirkonna planeering on olnud hea, on jäänud planeeringus peituvad võimalused täies ulatuses välja ehitamata Milliste vahenditega oleks võimalik neis piirkondades majadevahelise ruumi kvaliteeti tõsta? Kes peab ja kellel on õigus initsiatiivi vedada: kui korteriühistu jaoks on teema liiga keeruline, kohalik omavalitsus üksi ei oska ja arhitekt ei saa, siis kes ja kuidas saab?

Me kõik soovime olla terved, aga kui vajame arstiabi, tagab selle toimiv meditsiinisüsteem. Tänapäevane arstiabi on kulukas ning alati on tunne, et see võiks olla meile veelgi kättesaadavam. Eestis, nagu ka kõikjal vananeva ühiskonnaga Euroopa riikides, seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi väljakutsetega: ravijärjekorrad, uued ja üha kallimad ravimid ja meditsiiniseadmed, kõrge omaosalus, maapiirkondades arstiabi tagamine. Lahendusteks pakutakse tihtipeale välja just rahastamise ümberkorraldusi, näiteks eraravikindlustust või kogumiskontosid. Arutame, kas haigekassa mudelile on Eestis tegelikult alternatiivi.

Mida peaks Euroopa Liit tegema, et hoida atlandiülesed suhted vee peal?
Kas Brüsseli valitud taktika president Trumpiga talitamisel on ainuvõimalik ja õigustatud?
Kas Põhja-Aafrikasse loodavad põgenikekeskused peatavad Euroopasse kibelevad sisserändajad?
Ja kas EL-i migratsioonipoliitika pöördub Viktor Orbani nägu?
Johannes Tralla arutleb EL-i aktuaalsete väljakutsete üle Euroopa Parlamendi Eesti saadikutega. Ülekanne:  ETV+ VR

Pension on teema, mis puudutab varem või hiljem meid kõiki. Milline peaks olema pension, et eakad Eestis hakkama saaksid? Kuidas on lood meie hoolekandesüsteemiga ja eakate hakkamasaamisega üldisemalt? Millised on suurimad probleemid ja mida saame muuta paremaks? Need on mõttekohad, mis ühtviisi tähtsad nii noortele kui eakatele. Mõtleme koos, millised lahendused eakate elu parandamisel on Eestile jõukohased ja vajalikud ning kuidas need ellu viia.

Olles väikseima ökoloogilise jalajäljega elektrienergia tootmise viis, pälvib tuuleenergia suure üldsuse toetuse. Ometi takistab sageli selle levikut kogukondlik vastuseis ning jääb kõlama seisukoht, et tuulikud ei peaks asuma minu tagaaias (ing k not in my backyard, NIMBY). Kuidas kohalik kogukond saavutaks enda jaoks parima lahenduse ja kuidas tuuleenergia arendajad suhtuvad kohalike muredesse? Kas on võimalik planeerida ka nii, et tuulikud ilmestaksid maastikku? Toome arutelu vormis teemasse selgust ja mõistmist.

Kuhu peaks Eesti haridus jõudma järgmise 10-15 aasta jooksul? Millised globaalsed ja kohalikud muutused ning trendid seda mõjutavad? Kuhu oleme jõudnud praeguse strateegia? Millised on olnud meie edusammud ja mis vajab veel tööd? Mis on kõige olulisemad sammud, mida saame teha täna Eesti hariduses, et meie 200. sünnipäevaks oleks Eesti parem paik? Arutelu eesmärgiks on kuulda kõikide erakondade haridusvaldkonna visioone aastani 2035. Omapoolse visiooni loob ekspertgrupp. Ideed koondatakse ning esitatakse Haridus- ja teadusministeeriumile uue Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020-2035 sisendiks.

Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu.

Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti!

Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud. Osalejate arv on piiratud, registreerida saab siin. 

Kiirel sammul lähenevad Riigikogu valimised ärgitavad uudistama, milliseid ideid pakuvad Eesti erakonnad teaduspoliitika ja teaduspõhise poliitikakujunduse edenduseks. Seda enam, et teaduse ja ühiskonna suhete keerdküsimused on nüüd avalikkuses ammuolematult võimsalt esile kerkinud. Neil teemadel kutsume väitlema erakondade esindajad. Poliitikute seisukohti kommenteerivad teaduseksperdid, väitlusest teeb otseülekande Vikerraadio. Väitlusega ergutame erakondi oma teaduspoliitilisi seisukohti põhjalikult läbi mõtlema. Loodame, et ühine arutelu aitab valimisprogrammide teaduspeatükke selgelt ja argumenteeritult sõnastada.

Mismoodi peaks olema korraldatud lahku läinud vanemate puhul lastega seotud küsimused? Kuidas peaks riik oma sekkumispoliitikat muutma? Aruteluga üritatakse leida lahendusideid, mida ja kuidas oleks tarvis süsteemis muuta, et lapsed oleks esikohal ka siis, kui vanemad on lahku läinud. Kuidas peaksid vanemad jõudma selleni, et esikohal on lapse huvid, mitte isiklik ego või kättemaksusoov? Mida teha vanematega, kes ei oska laste hooldusküsimusi omavahel iseseisvalt klaarida? Mida peaks mõistma lapse huvidena?

Reformierakonna korraldatud arutelul räägitakse sellest, milline võiks olla Eesti maksusüsteem.

Haldusreform on läbi viidud, vallad liidetud. Mis on saanud kunagistest hirmudest? Kuidas läheb elu maal edasi ning mis on olnud mõju haridusele, kogukondadele, ettevõtlusele või kultuurielule? Grupivestluste käigus arutame, mis on suurvaldade loomise järgseid suurimad väljakutsed ning kuidas saaks neid ületada?

Keskkonnaministeeriumi korraldataval vestlusringis arutavad metsanduse arengukava 2021-2030 (MAK2030) raames metsanduse erinevate valdkondadega seotud inimesed Eesti metsade tuleviku üle. Analüüsitakse metsanduse praeguseid võlusid ja valusid ning püütakse üheskoos publikuga leida vastused küsimustele, milliseid metsasid me soovime Eestis näha 100 aasta pärast ning mida tuleks selleks meil täna teha. Arutelul üles kerkinud ideed ja mõtted soovib ministeerium võtta endaga kaasa ning kasutada neid MAK2030 koostamisel.

Teaduse potentsiaal võib tihtipeale jääda täiel määral kasutamata, kuna teadlaste “keelt” on keeruline mõista ja konkreetse sihtrühma jaoks arusaadavaks kasuks interpreteerida. Paneelis püütakse leida vastuseid küsimustele, kuidas teadlaste panust ühiskonda paremini esile tuua ning kuidas “tõlkida” teadustööst tulevat väärtust nii, et see oleks arusaadav ja väärtustatud nii ettevõtjate, poliitikute, ajakirjanike, teiste teadlaste kui tavakodanike hulgas.

Osalevad Helmen Kütt, Rainer Vakra.

Arutelus hindame kollektiivse pingutuse tulemuslikkust ja mõju. Arutame selle üle, kuidas üldse rahvaalgatuste mõjusust hinnata: kas parlamendikomisjonide arutelude sisukuse üle, aruteludele kutsutud osalejate järgi, algse probleemi ja pakutud lahenduse kokkulangevuse üle või hoopis mitmete tegurite koostoimes? Ühtlasi arutame, kuidas valdkondlikke eesmärke kooskõlas riigi pealisülesannetega (koostatava strateegiaga Eesti 2035) avatumalt ja mõjusamalt ellu viia. Avame rahvaalgatuste lahendamise köögipoolt parlamendis arutatud kahe rahvaalgatuse kaudu: hoolduskindlustuse loomise ettepanek ja PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek.

PISA 2015 järgi on Eesti kooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, kuid ainult kõrged teadmised matemaatikas või emakeeles ei taga elus hakkamasaamist. Millised on võimalused rikastada õppetööd nii, et koolisüsteem “kasvataks” julged, tegusad ja ettevõtlikud noored, kes süsteemide kritiseerimise asemel ise lahendusi pakuvad? Miks ettevõtlike noorte kujundamine lasteaiast-algkoolist ülikoolini tundub elementaarne tegevus, kuid reaalsuses ei ole seda?

Meie pensionifondide esindajad on korduvalt rääkinud, et ainuüksi teisest sambast ei piisa vanaduspõlves toimetuleku tagamiseks. Erakondadele meeldib rääkida pensioni maksmisest tänastele pensionäridele, kuid kes esindab tänaste pensionikogujate huve? Kas väärtust kaotava raha „riiulisse tõstmine“ on mõistlik või tuleks kaaluda alternatiivseid lahendusi?