Barbi Pilvre: Maarjamäe memoriaal tuleb korda teha ja anda talle uus sõjavastane sisu

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Barbi Pilvre kinnitusel tuleb lõpetada Maarjamäe memoriaali lammutamise jutud ja kompleks korda teha.

„Justiitsminister Urmas Reinsalu Maarjamäe memoriaali lammutamise uitmõte on juba sattunud vene propagandamasina propelleritesse ning kohe on ka tõmmatud  paralleele 2007. aastal toimunud Tõnismäe II maailmasõja monumendi teisaldamisega. Sellest on kahju, sest aastaid on räägitud, et memoriaali lammutamisest mõtlemise asemel tuleks objekt korrastada ning anda talle uus tänapäevane ja sõjavastane sisu,“ ütles Pilvre.

Tema sõnul on teema taas aktuaalne, sest vana memoriaali kõrvale kerkib mastaapne kommunismiohvrite mälestusmärk. „Selle kompleksi koos kõrvale jääva saksa sõjaväekalmistu ning Orlovi lossi – praeguse ajaloomuuseumi restaureerimisel olevate hoonete ja juba valminud nõukogudeaegsete skulptuuride väljaku ning filmimuuseumi – koosmõjus tekiks Maarjamäele väärikasse asukohta mõjus mälu- ja mälestamise ruum, mida võiks kasutada aja maha võtmiseks,“ rääkis Pilvre.

Laguneva memoriaali kordategemise raha pole Pilvre väitel Tallinnas seni leitud, ehkki lammutamise vastu on sõna võtnud nii kunstiteadlased kui ka Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. On välja käidud mõte, et reformimata riigi maal olevad linnale kuuluvad objektid tuleks anda riigi hallata. Pirita teelt viib Maarjamäele praegu uhke jalakäijate tee, mis on ennekõike  harrastussportlaste käsutuses.

„Tallinna linn hoolitseb haljastuse eest, ent rohkemaks pole soovi olnud. Obeliskilt pudenevad alla ohtlikud katteplaadid, vahetamist vajab teekate. Hetkel poollagunenud tribüüni ja väljakut saaks kasutada kontserdiplatsina ja miks mitte lisada kompleksi pinke, kus Tallinna lahe ja vanalinna vaadet nautivad jalutajad-ratturid saaksid jalga puhata. Ruumi on piisavalt ka kohvikute rajamiseks,“ arutles Pilvre.

1960. aastal ehitatud Jääretke obeliski näol (autorid Mart Port, Lembit Tolli) on tegu Eesti monumentaalkunsti suursaavutusega ning hiljem lisandunud maastikuarhitektuuri kompleks on samuti tähelepanuväärne. Maarjamäe memoriaal avati 1975. aastal kui mälestusmärk “neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest“ ja selle autorite hulka kuulub nimekaid arhitekte (Allan Murdmaa, Peep Jänes jt). Memoriaaliga oli plaan kujundada nõukogude ideoloogiale vastava vabadusvõitluse ajaloo suurejooneline jäädvustamine alates Mahtra sõjast, ent töö jäi pooleli ning see laguneb poolikuna juba üle 25 aasta.