KOV 2017 programm

SDE PROGRAMM 2017. AASTA KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISEL

VÕIMALUSTE LINN / VÕIMALUSTE VALD !

15.oktoobril 2017.a. valime  omavalitsuste volikogud Eesti  uue territorriaalse jaotuse alusel.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei pea praegu väljakujunevat linnade/valdade kaarti ideaalseks. Me oleme jätkuvalt seisukohal, et suur hulk omavalitsustele olulisi probleeme vajab lahenduste otsimist ja leidmist  just maakonna tasemel ning vaid  elujõuliste ja arenevate keskustega omavalitsused ja nende ühistegevus suudavad endast kujutada riigivõimule arvestatavat  partnerit  kohalike huvide eest seismisel.

Sellest tulenevalt on meie jaoks oluline tänaseks reaalselt väljakujunenud maakondliku sotsiaal-kultuurilise identiteedi hoidmine ning sobivate vormide leidmine omavalitsuste koostöö jätkamiseks. Omavalitsuse liidud ja omavalitsuse loodud koostööorganid peavad tagama ka suuremate omavalitsuste koostoime. Maakonnalinnad, olles jätkuvalt olulisemateks tõmbekeskusteks, saavad ja peavad võtma üle mitmeid ülesandeid, mille täitmine on oluline  ka naaberomavalitsuste jaoks. Üleriigilised omavalitsuse organisatsioonid peavad olema tasakaalustavaks jõuks keskvalitsusele. Toetame ühe ühise üleriikliku omavalitsuste katusorganisatsiooni loomist.

Me leiame , et  ka edaspidi peavad riigi poolt pakutavad teenused olema kättesaadavad vähemalt maakonnalinnades.  Eesti jaotamine  mitmeid maakondi ühendavaiks arengu – ja haldusregioonideks peab olema loomulik protsess ja ei tohi vähendada maakondade ja maakonnalinnade osatähtsust.

Eelseisval neljal aastal peavad  uued omavalitsusüksused tõestama oma elujõudu ja efektiivsust. Sotsiaaldemokraatide jaoks jääb selle üle otsustamise põhikriteeriumiks omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste kvaliteedi  paranemine ja nende kättesaadavuse tagamine kõigile linna või valla  elanikele nende elupaigast sõltumata  ning inimeste  vahetu võimalus linna või valla juhtimises kaasa rääkida.

Vabariigi Valitsuse tasemel seisame jätkuvalt hea selle eest, et omavalitsustel oleks piisav tulubaas talle pandud ülesannete täitmiseks.

1.HEA VALITSEMINE

1.1. Loome üksikisikutele ja kogukondadele võimalused kaasarääkimiseks kohaliku elu korraldamisel.   

  • Ühinevad omavalitsused saavad olema oluliselt suuremad ja koosnema paljudest kogukondadest. Tagame igas omavalitsuses kaasarääkimise ja kohaliku elu korraldamise võimalused, algatades ja toetades osavaldade, kogukonnakogude, asumiseltside ja asumivanemate tegutsemist. Toetame asumiseltside tegevust ka suuremates linnades ja pealinnas.
  • Kõik asjad saab kohapeal aetud. Osutame teenuseid ja korraldame kohtumisi ametnikega endistes vallakeskustes ja teiste väiksemates keskustes, nii et inimene ei pea minema kaugele keskusesse ametnikku otsima. Internet ja kohalik osavald või teeninduspunkt on need kohad, kuskohast inimene saab vajalikku info ja teenuse.

1.2. Võimalikult palju otsuseid langetame kohalikul tasemel.     

  • Omavalitsuste ühinemisel ei tohi kohaliku elu korraldamine nihkuda kuskile kaugele keskusesse. Kõik toimingud mis vähegi võimalik ja mõistlik tuleb otsustada ja lahendada kohalikul tasemel.
  • Kohalik asumiselts, kogukonnakogu või osavald peavad ise otsustama igapäevaelu asjad. Eraldame neile ka vahendid heakorra tagamiseks, kultuurielu või noorsootöö korraldamiseks nii et igat summat ei pea minema suurest vallast või linnast taotlema.

1.3. Suurendame kogukonnateenuste osakaalu.                 

  • Kogukonnad saavad ka ise olla teenuspakkujad, teades ja tundes kohalikku eluolu. Kultuuritöö või sotsiaaltöö või heakorra tagamine – kui kohalik vabaühendus või äriühing on võimeline, siis sõlmib linn või vald temaga vastava lepingu ja kohalik rahvas saab ise enda jaoks vajalikke töid korraldada.
    • Võtame spetsialistid ja huvigrupid laua taha.
  • Kaasamine ei pea käima ilmtingimata ainult alaliste komisjonide kaudu. Oluline on teada inimesi, kes võivad mingi kindla küsimuse lahendamisel abiks olla. Kasutame omakandi rahva ja ka suveelanike vaimset ressurssi kohalike probleemide lahendamiseks. Selleks loome vajadusel spetsialistidest ja huvigruppides koosnevaid töögruppe konkreetsete küsimuste lahendamiseks.

1.5. Rakendame asjaajamisel ja kodanike kaasamisel kaasaegseid tehnoloogilisi lahendeid.

  • Kasutame ära tänapäevased suhtlusvahendid alates elektronpostist kuni suhtlusvõrgustikeni ja rakendame need konkreetsete küsimuste lahendamiseks.
  • Võimalusel rakendame kohalikke rahvaküsitlusi läbi kaasaegsete kanalite.
  • Kasutame elektroonilisi keskkondi (näiteks Volis) otsuste langetamiseks.
  • Teeme volikogu istungitest internetiülekande.

1.6. Viime bürokraatia miinimumini.

  • Vaatame kriitiliselt läbi omavalitsuse enda poolt kehtestatud reeglistikud ja korrad ja rakendame vaid hädavajalikku bürokraatiat, mis on vajalik omavalitsusega suhtlemiseks ja avaliku raha ausaks ja asjalikuks kasutamiseks.

1.7. Osaleme omavalitsuste koostöös.

  • Peame omavalitsuste koostööd jätkuvalt oluliseks, seda nii maakonna piires, kui ka üle maakonna piiride. Teeme teiste omavalitsustega tihedat koostööd, eriti nendes valdkondades, mis oma loomu poolest  üle ühinenud omavalitsuse piiride ulatavad (kultuur, sport, ühistransport, sotsiaalhoolekanne jne).

 1.8. Rakendame kaasava valitsemise ja kaasava eelarve põhimõtteid.     

  • Igal aastal võimaldame inimestel rahvahääletuse teel ise otsustada, kuidas kasutada kindlat selleks eraldatud summat linna või valla eelarvest.

1.9. Anname avalikkusele regulaarselt aru on tegemistest.

  • Suurendame ametike avaliku aruandluse kohustust. Linna või valla infolehest, maakonnalehest ja koduleheküljelt saab regulaarselt lugeda omavalitsuse tegemistest.

1.10. Moodustame vallavolikogu juurde noortevolikogu ja väärikate volikogu linna – või vallavolikogu komisjoni staatuses.          

  • Kuulame noori ja eakaid omavalitsuse elu korraldamise juures.
  1. ETTEVÕTLIKUD INIMESED

2.1. Toetame kohalike eestvedajate, kogukondade, kodanike ja ettevõtete arengualgatusi.

  • Kui ettevõtlikud inimesed ei saa tegutseda, siis ei ole kasu ühestki tublist ametnikust. Kogu omavalitsuse idee ja mõte on inimeste tegevuse toetamises ja abistamises ning ühistegevuse ja ühise eluruumi korraldamises. Ignoreerimine ja tõrjumine ei ole meie linnas ja vallas sallitud!

2.2.  Abistame ja innustame inimesi organiseerumisel.

  • Asumiseltsid ja külaseltsid, kultuuriseltsid või huvigruppide MTÜ-d, alevi ja külavanemad – ja külavanemad – mida aktiivsemad on kohalikud inimesed, seda suurem on lootus arengule. Kohalik omavalitsus innustab, nõustab ja abistab seltsi, seltsingu või MTÜ asutamisel ja arendamisel.

2.3. Loome soodsa keskkonna elukoha sisseseadmiseks ja tegutsemiseks.

  • Meie valla ja linna võimalused elama asumiseks on laialt teada ja reklaamitud. Teed ja asulad on korras ja turvalised. Pakkuda on nii töökohta kui eluruumi, nii lasteaiakohta kui head kooli, korralikke tingimusi spordi– ja kultuurihuvi rahuldamiseks.
  • Linna – või vallavalitsus toetavad uusasukaid elukoha leidmisel ja kodu ehitamiseks vajaliku taristu rajamisel.

2.4. Koostöös teiste omavalitsustega korraldame kohalikku arengut toetavat nõustamist.

  • Ettevõtja ja kohalike seltsitegevuse edendaja saab alati asjaliku nõu kas linna – või vallavalitsusest või maakondlikust arenduskeskusest.

2.5. Moodustame ettevõtluse ja omaalgatuse tugifonde, lisaks ja täienduseks riiklikele.

  • Kui ettevõtmise juures, mis on algatatud töökohtade või avaliku hüve loomiseks, omafinantseeringust puudu jääb, siis võib alati omavalitsuse poole pöörduda ja abi küsida. Võimaluse korral toetab linn või vald algatust.

2.6. Ühineme munitsipaaleluruumide programmiga ja viimase miili programmiga, toetamaks ettevõtete arengut.

  • Omavalitsus kasutab ära kõik võimalused, et kohalikku ettevõtlust edendada. Vajadusel ehitatakse munitsipaaleluruume uutele elanikele ja aidatakse kiire interneti toomisel koju ja kontorisse.

2.7. Abistame ettevõtteid bürokraatiast läbimurdmisel.

  • Ükski ettevõtmine ei tohi takerduda veniva planeeringu või loa taotlemise protsessi taha. Omavalitsus ise teeb kõik toimingud operatiivselt ja annab ka head nõu, kuidas teiste ametkondadega suhelda.

2.8. Abistame ettevõtteid nende arenguks vajaliku avaliku taristu korrastamisega

  • Avalikuks kasutamiseks mõeldud teed, trassid ja elektriinid mis viivad töökohti pakkuva ettevõtteni, on heas korras ja pakuvad ettevõttele piisavalt võimalusi tegutsemiseks. Kui ettevõte taotleb abi riiklikust programmist, siis vajadusel tuleb omavalitsus talle appi taotluse vormistamisel.
  1. HOITUD LAPSED

3.1. Tagame lastele võimalused mitmekülgseks huvitegevuseks.

  • Muudame huvitegevuse mitmekesisemaks ning kättesaadavaks igale lapsele ja noorele. Rakendame täiel määral kultuuriministri poolt väljatöötatud huvitegevuse toetusprogrammi võimalusi.
  • Toetame muusika – , kunsti – ja spordikoolide tekkimist ja arengut omavalitsustes.

3.2. Tagame kodulähedase hariduse andmise.

  • Alusharidus ja algharidus peavad olema kodu –ja perelähedased.
  • Koolivõrgu säilitamiseks süvendame koolide omavahelist koostööd ja rakendame innovatiivseid meetodeid kvaliteedi hoidmiseks ja õppetöö korraldamiseks.
  • Suurendame isiksuse arengule ja üldkompetentside arendamisele suunatud tegevusi koolihariduses.
  • Tagame erivajadustega õppuritele kohandatud keskkonna hariduse omandamiseks võimalikult kodulähedases koolis.

3.3. Koolitame koolide ja lasteaedade hoolekogude liikmeid ja soodustame hoolekogude    aktiivset tegevust.

  • Hoolekogud on see koht, kus kogukond saab otseselt kaasa rääkida koolielu korraldamises. Hoolekogu liikmed peavad olema targad ja teadlikud, esitamaks õigeid küsimusi ja ettepanekuid direktorile ning nõudmisi riigile või kohalikule omavalitsusele, kooli pidajale.

3.4. Soodustame ja toetame riiklikult tunnustatud alternatiivpedagoogikat ja erakoole.

  • Mitmekesisus haridusmaastikul on teretulnud ja toetatav. Iga laps peab saama just tema loomule omase hariduse.

3.5. Lasteaiakohtade puudujäägi vähendamiseks rakendame paindlikku lastehoiukorraldust tehes koostööd nii kogukondadega kui ettevõtetega.

  • Toetame lastehoiu korraldamist kogukonnateenusena või erateenusena, eriti olukorras, kus omavalitsusel endal lasteaiakohti napib.

3.6. Tagame koolitranspordi.

  • Laps peab mõistliku ajaga ja turvaliselt kooli saama. Omavalitsus korraldab vajadustele vastava koolitranspordi.
  • Korraldame koolide vahelist transporti nii, et laps saaks osa ka teiste piirkonna koolide poolt pakutavast huvitegevusest.

3.7. Tagame turvalise teekonna kodust lasteaeda ja kooli, valgustades bussipeatused, ülekäigukohad ja vajalikud teelõigud.

  • Igal lapsel on õigus turvalisele kooliteele. Bussipeatus, ülekäigukoht, kergliiklustee või turvaline teepeenar, valgustus vajalikes kohtades – kõik see annab kindlustunde, et laps jõuab hommikul ilusasti kooli ja õhtul koju tagasi.

3.8. Toetame lapse aktiivset suveaja veetmist.

  • Suvel töötamise võimalus on oluline osa õpilase töökasvatusest ja iseseisvaks inimeseks kasvamise protsessist. Toetame ettevõtjaid õpilastele töövõimaluste pakkumisel nõuga ja suviste töölaagrite korraldamist nii nõu kui jõuga.
  • Toetame majanduslikes raskustes peresid vähemalt ühe lastelaagri eest tasumisel..

3.9. Seisame selle eest et riigieelarve vahendite kaasabil  tõsta lasteaiaõpetajate palk samale tasemele vähemalt õpetajatega alampalgaga.

  • Lasteaiaõpetajate töö on samaväärne kooliõpetaja tööga. Riik peab siinkohal omavalitsustele appi tulema ja eraldama palkade ühtlustamiseks vajalikud rahalised vahendid.

3.10. Töötame selle nimel, et tõsta laste turvalisust nii kodus, koolis kui avalikus ruumis ja vähendada laste riskikäitumist.

  • Lastega juhtuvate õnnetuste hulk peab vähenema. Lapse enda valikud ei tohi talle õnnetuseks saada. Tegeleme varakult nii lapsevanemate kui laste teadlikkuse tõstmisega.
  • Tegeleme aktiivselt kiusamise vähendamisega koolides.
  1. AKTIIVNE KULTUURI – JA SPORDIELU

4.1. Kohalik omavalitsus on rahvakultuuri elujõulisuse tagaja

  • Täna tegutsevad rahvamajad, külamajad ja kohalikud raamatukogud on nii kultuuriasutused kui ka kogukondliku võrgustiku hoidjad ja kandjad. Omavalitsuse territooriumi suurenemisel peab kohaliku rahva seniste koostegutsemiskohtade, sh eriti   rahvamajade/kultuurikeskuste, noortekeskuste ja rahvaraamatukogude  elushoidmine ning nende tegevuse toetamine  olema  kohaliku võimu hoole all.
  • Ükski isetegevusring, koor või ansambel ei tohi kaduda seepärast, et teda seni toetanud võim on kaugemale kolinud.
  • Leiame vahendeid kultuurielu elavdamiseks ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks.

4.2. Terved ja aktiivsed inimesed on kohaliku kogukonna suurimaks potentsiaaliks. Peame vajalikuks sobiva keskkonna loomist ning tervislike eluviiside igakülgset toetamist.

  • Toetame kohalike spordiklubide, -koolide ja- ühenduste tegevusi eesmärgiga suurendada sportimise kättesaadavust lastele, noortele ja erivajadustega inimestele Tagame neile omavalistuspoolse stabiilse ja läbipaistva rahastuse.
  • Tagame koostöös riigiga spordi- ja matkaradadele ning treenimisvõimalustele (spordiväljakud, ujulad, baasid  jms)  nende korrashoidu ja arengut võimaldava rahastuse.
  1. TERVE ELUKAAR

5.1. Tagame  igale elanikule turvatunde, et abi on käepärast  nii terviseriskide kui sotsiaalsete hädade puhul.

  • Aitame kaasa perearstidele heade töötingimuste loomisele ja võtame rahvatervise omavalitsuse erilise hoole alla.

5.2. Toetame perearstikeskuste ja pereõepunktide tegevust.

  • Soodustame perearstide ja pereõdede sujuvat koostööd sotsiaaltöötajatega tervislike eluviiside levitamiseks, terviseriskide ennetamiseks ja haigusjärgseks hoolduseks.
  • Toetame perearstikeskuste, pereõepunktide tegevust. Toetame transporditeenuseid perearstide ja – õdede koduvisiitide paremaks korraldamiseks ning vajadusel ka transpordiabi patsientidele.

5.3. Tagame asjakohase abi ja väärika vananduspõlve.

  • Toetame ettevõtteid, mittetulundusühinguid ja vabatahtlikke ühendusi, kes osutavad koduseid hoolekandeteenuseid või pakuvad tervisespordi ja taastusravi võimalusi  eakatele ning puuetega inimestele.
  • Toetame eakate, suurte perede, omastehooldajate ja patsientide ühenduste tegevust.
  • Rajame koduhooldust ja eneseabi võimaldavaid üürikodusid eakatele ja puuetega inimestele.
  • Rakendame kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi kodust ööpäevaringset järelevalvet ja abi vajavate patsientide ja puuetega inimeste hooldamisel.

5.4. Pöörame tähelepanu tervislikule toitumisele  

  • Kasutame kohalike tootjate toodetud ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid lasteasutuste ja koolide toitlustamisel ning levitame teadmisi tervislikust toitumisest.
  1. KVALITEETNE JA TURVALINE ELURUUM

6.1. Oma kodu ei tohi olla koht, kus inimene hirmu tunneb. Omavalitsuse territoorium on turvaline, iga inimene tunneb ennast julgelt, olenemata kohast ja kellaajast.

  • Kvaliteetne ja asjakohane tänavavalgustus on oluline osa turvalisusest. Meie asulate tänavad, bussipeatused ja ülekäigurajad on pimedal ajal valgustatud.
  • Elanikud on ise aktiivselt seismas oma elukoha turvalisuse eest. Omavalitsus toetab naabrivalvepiirkondade loomist ja toimimist.
  • Siseministeerium suurendab piirkonnakonstaablite arvu. Omavalitsus omalt poolt teeb konstaablitega tihedat koostööd, pakub neile tööruume, kaasab politseid kogukonnaüritustele ja toetab abipolitsei tegevust oma territooriumil.
  • Valvekaamerad moodustavad asulate jaoks olulise turvavõrgustiku. Koostöös politsei eraisikute, ettevõtjate ja asumiseltsidega laiendame olemasolevaid ja ehitame uusi turvakaamerate võrgustikke. Tagame turvakaamerate info hoidmise ja säilitamise.
  • Teeme koostööd politseiga ja teiste organisatsioonidega ja ennetavat selgitustööd vähendamaks koduvägivalda.
  • Toetame nõuandlate ja naiste varjupaikade tegevust omavalitsuse territooriumil.

6.2. Kaunis kodupaik ja korras teedevõrk on iga linna, alevi ja küla  uhkuseks ja kvaliteedimärgiks.

  • Koostöös asumiseltsidega, majaühistutega ja teiste kodanikeühendustega tagame avaliku ruumi heakorra. Platsid, parklad ja pargid, kalmistud, tänavad ja korrusmajade ümbrused, korrastatud teed ja rajatud kergliiklusteed – need on meie kodupaiga visiitkaardiks, mis kutsub külalise jälle tagasi ja kutsub külalise ka elama.

6.3. Ühistranspordi korraldus tagab elanike vaba ligipääsu kohalikele keskustele, koolidele, poodidele, perearstikeskustele ja  tööandjatele.

  • Korraldame omavalitsuse sisese ühistranspordi, arvestades inimeste vajadust igapäevaseks liiklemiseks. Eraldi arvestame laste ja eakate liikumisvajadusega. Osaleme aktiivselt regionaalsete ühistranspordikeskuste tegevuses.

6.4. Aitame kaasa kodumaja ühendamisele teedega ja vajalike tehnovõrkudega.

  • Ka hajaasustuses leiab pere omavalitsuse toetust tee, vee, elektri ja internetiühenduse rajamiseks.

6.5. Majandame säästlikult.

  • Kasutame ise ja aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate levikule ja keskkonnahoidliku mõtteviisi kujunemisele.

Kokkuvõtteks

2017 aasta omavalitsuste volikogude valimised on erakordsed. Väga paljusid omavalitsuse ootab ees ühinemine, omavalitsused  saavad juurde nii ülesandeid kui vahendeid.  Just praegu on aeg, kus igaüks saab panustada oma elukoha käekäigu kujundamisse.

Meie programmilised fookused on:

  • HEA VALITSEMINE

Olukorras, kus omavalitsusulik elukorraldus muutub aina olulisemaks, peame meie, sotsiaaldemokraadid tagama hea valitsemise igas omavalitsuses. Kogukondlik kaasatus, hoolivus, ausus ja avatus, professionaalsus ja läbipaistvus on need väärtused mille eest me järjekindlalt seisame. Iga omavalitsus peab saama toimiva sisemise struktuuri asumiseltside, kogukonnakogude või osavaldade näol, mis võimaldab meil kaasata kogukonnad oma käekäigu kujundamisse ja rakendada kohalikku initsiatiivi.

  • ETTEVÕTLIKUD INIMESED

Inimeste ettevõtlikkus on suurim väärtus ühe omavalitsuse hea käekäigu tagamisel. Omavalitsus toetab oma tegevustega kohalikku initsiatiivi vähendades bürokraatiat, aidates alustada ja areneda, toetades MTÜ-de ja ettevõtete tegevust nii nõu kui jõuga.

  • HOITUD LAPSED

Tulevik algab lastest. Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus hoolitseb laste eest, tagades kõigile lastele ligipääsu lastehoiule, kodulähedasele koolile, kvaliteetsele haridusele ja mitmekülgsele huvitegevusele. Meie lapsed on hoitud, nendest kasvavad hoolivad, aktiivsed ja vastutustundlikud inimesed. Koolirõõm on igas koolis.

  • AKTIIVNE KULTUURI – JA SPORDIELU

Kultuur on selleks sidemeks, mis hoiab koos inimesi ja kogukondi ja põlvkondi ja mille võimuses on kokku siduda ka uued, haldusreformi käigus tekkivad omavalitsused. Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus seisab hea rahvakultuuri säilimise ja arenemise, aktiivse identiteediloome ja  eneseteostuse võimaluste eest igas linna – ja maanurgas ja pakub häid võimalusi aktiivse elustiili viljelemiseks.

  • TERVE ELUKAAR

Sotsiaaldemokraatia on hoolimise jõud! Igaüks meist mingi ajahetkel võib abi vajada. Tagame  igale elanikule turvatunde, tagame, et abi on käepärast  nii terviseriskide kui sotsiaalsete hädade puhul. Aitame kaasa arstiabi kättesaadavusele, kindlustame väärika vanaduspõlve meie eakatele ja propageerime terveid eluviise.

  • TURVALINE JA KVALITEETNE ELURUUM

Turvaline ja heas korras avalik eluruum on kvaliteedimärgiks igale asulale, iga elaniku ootus, lootus ja ka iga inimese enda panuse vili.  Avalik eluruum on visiitkaardiks, mille ulatame oma külalistele.  Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus hoolitseb avaliku eluruumi kvaliteedi eest, toetudes sealjuures ka kodanike endi ja kogukondade initsiatiivile ja aktiivsele kaasalöömisele.

Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus on midagi, mis on inimeste enda oma, mis tegutseb inimeste jaoks ja inimeste huvides.

Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus kaasab , hoolib ja pakub võimalusi. See on võimaluste linn, võimaluste vald.