Riigikogu tänane otsus käivitab sotsiaaldemokraatide algatatud huvitegevuse reformi, mille eesmärgiks on tagada igale lapsele võimalus osa saada talle meelepärasest huviringist. Toetatud huvitegevuse võimalust hakatakse pakkuma kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas. Riigi toetus on 15 miljonit eurot aastas.
Sotsid on selgel veendumusel, et igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, peab olema võimalus saada osa huvitegevusest. Täna võeti Riigikogus vastu noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muudatused, mis on aluseks sügisel rakenduvale huvitegevuse toetussüsteemile. Omamoodi sümboolne on, et huvitegevuse reform jõustub just laste- ja noorte kultuuriaastal.
Omavalitsustel tuleb panustada sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu selleks siis uue trenni või huviringi avamine või siis täiendava koolibussi käikupanemine.
Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Just selline murettekitav olukord sai antud toetussüsteemi välja töötamise põhjuseks. Kõrvalejääjate põhjused on erinevad – olgu siis pere majanduslik olukord, sobiva huviringi puudumine või juhendajate nappus.
Otsused tehakse kohapeal
Kõigile omavalitsustele tekib rahaline fond ja selle piires loob iga omavalitsus oma huvitegevuse kava. Lisaraha suuruse arvestamisel on aluseks erinevad näitajad – noorte hulk, erivajadustega noorte arv, toimetulekuraskustes perede laste arv, aga ka näiteks kohaliku omavalitsuse finantsvõimekus. Oluline on, et arvestatakse oluliselt ka piirkonna eripära, erilist rõhku pannakse hajaasustusega piirkondadele, kus huvitegevuse kättesaadavus on alati keerulisem.
Omavalitsustel tuleb panustada sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu selleks siis uue trenni või huviringi avamine või siis täiendava koolibussi käikupanemine. Oluline on teha tihedat koostööd nii, et esiplaanil oleksid laste huvid.
Toetus parandab eelkõige teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti ning tagama mitmekesise valiku. Meie eesmärk on tagada igale noorele valikuvõimalus kolmes huvitegevuse valdkonnas, milleks on sport, kaunid kunstid ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia.
Oluline on teha tihedat koostööd nii, et esiplaanil oleksid laste huvid.
Sõltuvalt omavalitsusest käib praegu regulaarselt mõnes huviringis või trennis 30–60 protsenti lastest, mida on kohe kindlasti liiga vähe. Meie peamiseks eesmärgiks peab olema laste ja noorte igakülgne areng ning peame hoolitsema, et ükski meie anne võimaluste puudumise tõttu kaduma ei läheks. Võimalus huvitegevuses osaleda peab olema laste põhiõigus, mitte luksuskaup ja seda toetussüsteem tegema hakkabki.
Ka see on teatud mõttes garantii, et aastakümnete pärast on meie teatri- ja kontserdisaalid, aga ka treeningrajad endiselt rahvast tulvil. Teadliku, aktiivse kultuuripubliku kasvatamine juhendatud huvitegevuse abil on osa sellest, et oleme riigi ja rahvana avatud, enesekindlad, loovad ja konkurentsivõimelised, vajadusel kriitilised ning suudame seista selle eest, mis on meile tähtis ja kallis. Ja mis see muu saakski olla, kui rahvuskultuur ja selle katkematus.
Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud toetussüsteem rakendub Haridus- ja Teadministeeriumi eestvedamisel juba selle aasta 1. septembrist.