Hannes Hanso: kaitsekulud tuleb tõsta 2,5 protsendini SKT-st

Kaitsekulude tõstmine peab saama järgmiste parlamendivalimiste üheks teemaks, kinnitab üle-eelmine kaitseminister Hannes Hanso, kellele sekundeerib ta järeltulija Margus Tsahkna.

Sotsiaaldemokraat Hanso raputas hiljuti koalitsiooni ultimaatumiga, et ei hääleta järgmise aasta riigieelarve poolt, kui valitsusliit ei pane sinna tagasi 10 miljonit eurot lahingumoona hankimiseks, mille IRL tõstis aasta võrra edasi. Väidetavalt oli põhjuseks IRL-i soov loobuda nn suhkrumaksust ja vajadus tekkinud eelarveauku lappida. Probleemi tõi esimesena avalikkuse ette eelmine kaitseminister Margus Tsahkna, kes lahkus pärast IRL-i esimehe koha kaotamist Helir-Valdor Seederile oma parlamendifraktsioonist ja jätkab sõltumatu saadikuna.

Valitsus, kellele on endise kaitseministri hääl parlamendisaali koalitsiooni poolel kulla hinnaga, panigi 10 miljonit lahingumoona ostmiseks eelarvesse tagasi.

Hannes Hanso soovib, et riigikaitses hoiaksid kõik ühte joont ja keegi ei taganeks kokku lepitust.

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehena pidi ta mitmele NATO liitlase suursaadikule Tallinnas seletama, et Eesti ei hakka kaitsekulusid kärpima või ümber tõstma. „Päevapoliitilistel põhjustel kaitse-eelarvega ei tohi mängida,“ on Hanso tagantjärelegi häiritud. Eriti pärast äsjast visiiti Washingtoni, kus USA arutab Balti riikide kaitseks lisavõimete pakkumiseks raha eraldamist. „Kui samal ajal räägib keegi Tallinnas, et meil on kõigi aegade suurim kaitse-eelarve ja me ei suudagi raha ära kulutada, oleks naiivne arvata, et need jutud ei jõua ühel hetkel Senatisse, Kongressi, kuhu iganes, kus keegi vaatab, et USA plaanib Balti riikidele eraldada 100 miljonit dollarit, aga meie leiame, et siin on raha niigi palju.“

Eesti kaitse-eelarve on liiga väike, seda tuleb tõsta 2,5 protsendini SKT-st – nii kõlab Hanso suund lähema aasta ja paari kuu jooksul, mis lahutab meid järgmistest parlamendivalimistest. Mullu olid Eesti kaitsekulud 2,16 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

„Ma väga loodan, et see on järgmiste valimiste üks suuri teemasid,“ ütles ta. „Peame rääkima, milliseid kaitsevõimekusi me vajame ja arvutama välja, palju need maksavad. Me teame, et meil ei ole vajalikku soomusmanöövervõimekust, kuigi uued lahingumasinad ja liikursuurtükid on liikumine selles suunas. Aga me teame, et see ei ole piisav. Tahame jõuda ka tankide hankimise ja ülalpidamiseni. Räägime keskmaa õhutõrjest, pikamaa tankitõrjest, paljudest asjadest. Mida kõrgtehnoloogilisemad, seda rohkem maksavad.“

Hanso meenutab, et NATO artikkel 5 kõrval on NATO artikkel 3 – iga liikmesriik peab tegema ise kõik endast oleneva oma kaitsevõime ehitamiseks.

Ta lubab kaitse-eelarve tõstmise muuta sotsiaaldemokraatide üheks parlamendivalimiste teemaks ja ennustab siin tõsiseid arutelusid: „Praegu on see veel Hannes Hanso seisukoht, aga loodan, et saab sotside seisukohaks.“ Temaga nõustub eelmine kaitseminister Margus Tsahkna. „Iseseisva kaitsevõime lünkade täitmine, lahingumoon ja õhukaitse. Teiseks laiapindne riigikaitse, mis tähendab investeeringuid inimestesse,“ loetleb ta riigikaitselisi vajadusi, mis lisaraha nõuavad.

Viimase kantseliitse väljendiga peab Tsahkna silmas näiteks palgatõusu tegevväelastele, keda meie kaitseväes praegu napib ning ajateenistuse jõudmist senisest rohkemate noorteni. „Soomes läbib ajateenistuse 70 protsenti, Eestis 30 protsenti vastava vanusega noortest,“ on ta rahulolematu. „Kaitse-eelarve peab tõusma, 2,5 protsenti SKT-st tundub olevat õige suurusjärk.“

Kaitsekulutuste tõstmine võrreldes praegusega poole protsendi võrra SKT-st tähendab kaugelt enam kui 100 miljonit iga-aastast lisaeurot. Mille arvelt see raha tuleks?

„See on poliitilise kokkuleppe küsimus. Aga me peame aru saama, et olukord idapiiri taga jääb selliseks nagu praegu veel pikaks ajaks,“ ütles Hanso ja jõudis ootamatult alko-rallini.

„Eesti inimesed peavad aru saama, et kui nad käivad Lätis õlut ja viina ostmas, siis nad ei käi ju Läti haiglates, ei saada oma lapsi Läti koolidesse, ei kasuta ainult Läti teid ega sõltu Läti riigikaitsest. Riigikaitse maksab ja raha selleks tuleb eelarvesse läbi maksude,“ rääkis ta.

Margus Tsahkna, kes asus hiljuti parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmeks, ei arva, et kaitse-eelarve suurendamiseks peab raha mõnest tundlikust valdkonnast vähemaks võtma. „Vaatame üle riigi valitsemise ja halduse kulud, kõik meie rohked ministeeriumid ja veel rohkemad ametid – on see ikka mõistlik?“ arutles ta.

Hannes Hanso aga kummutas usutluse lõpus oletuse nagu kavandaks ta parteivahetust. „Mul ei ole plaani oma erakonnast kusagile minna. Tõsi, olen vahel mõtisklenud, kas üldse tahaksin poliitikas jätkata, kuna on olnud halvemaid päevi ja paremaid päevi, ent kindlasti ei ole ma otsimas endale uusi erakondlikke väljakutseid. Tõsi, aasta tagasi arvasin, et peab muretsema ühe koalitsioonipartneri kaitsealaste seisukohtade pärast, täna on selge, et silmad tuleb lahti hoida mõlema partneri osas.“