Juba järgmisest aastast hakkavad kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini, ise otustama, millist lapsehoiu- või sotsiaalteenust vajavad raske ja sügava puudega lapsed ning see muutub lapsevanematele kättesaadavamaks, ütles täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. See muudab Küti sõnul tuhandete laste jaoks teenuse senisest paindlikumaks ja kättesaadavamaks.

Kui seni rahastas riik raske ja sügava puudega laste toetamist osaliselt ning tegi seda maavalitsuste kaudu, kusjuures aastane piirmäär oli 402 eurot lapse kohta, siis nüüd vastu võetava seadusemuudatuse järel kaob piirmäär ning kohalikud omavalitsused hakkavad ise otsustama, kas ja kui palju kasutada toetusraha nende laste hoiuteenuse või muude sotsiaalteenuste hüvitavamiseks. Selleks antakse 2017. aastal omavalitsuste toetusfondi täiendavalt miljon eurot.

„Iga kohalik omavalitsus teab tavaliselt kõige paremini, millist lapsehoiu- või sotsiaalteenust vajavad nende vallas või linnas elavad raske ja sügava puudega lapsed,” rõhutas Helmen Kütt. „Seni said omavalitsused nende laste hoiuteenuse toetamiseks kindla summa ja kui see ära ei kulunud, sai jääki kasutada aasta lõpus neile lastele teisteks sotsiaalteenusteks. Edaspidi võib omavalitsus vastavalt vajadusele kasutada eraldist kohe lapsehoiuteenuseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi ning seejuures ei seata piirmäära ühe lapse kohta.”

Samuti muutis Riigikogu sotsiaalhoolekande seadust nii, et asenduskoduteenust osutavate perevanematega sõlmitakse edaspidi perevanemalepingud, kus on selgelt reguleeritud ka nende töö- ja puhkeaja tingimused, mis senistes käsunduslepingutes sageli puudusid.

„See on kirjas sotsiaaldemokraatide programmiski, et ebatraditsioonilise tööajaga ametikohtadel, näiteks perevanematel, oleksid tegelikele vajadustele vastavad töö- ja puhkeaja tingimused,” ütles Helmen Kütt.