Parim perepoliitika on süsteemne ja kombineeritud perepoliitika, kus lastetoetuste kõrval mängivad tähtsat rolli ka erinevad lastele ja lastevanematele suunatud lahendused, mis aitavad kaasa nii laste heaolu kui sündimuse kasvule.

Just selline tõdemus jäi kõlama täna riigikogu konverentsisaalis peetud arutelul „Kas raha sünnitab lapsi?“, kus sotsiaaldemokraadid analüüsisid koos ekspertidega laste ja perede toetamise vallas toimunud arenguid ning vaatasid ka tulevikku.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on viimased aastad olnud Eesti perepoliitikas läbimurdelised, mis aga ei tähenda, et laste ja perede vajadused ei oleks enam esiplaanil. „Võib küsida, et milleks meile üldse vabadus ja iseseisvus, kui ei sünni lapsi, kes elu Eestis edasi viivad. Lapsed ei sünni raha tõttu, lapsed sünnivad enamasti armastusest, kuid nende kasvatamiseks on vaja raha, aga kindlasti ka muud tuge, erinevaid teenuseid, samuti perede nõustamist. Riik saab kaasa aidata sellele, et meie lapsed kasvaksid õnnelikena,“ ütles Kütt.

„Lastetoetuste jõuline tõstmine koos mitme teise sammuga on lühikese ajaga andnud muljetavaldavaid tulemusi võitluses laste süvavaesusega. Kui 2013. aastal elas süvavaesuses 7,2 protsenti Eesti lastest, siis 2015. aastal 2,6 protsenti ehk enam kui 11000 lapse võrra vähem. Laste absoluutne vaesus vähenes ülisuure tõenäosusega ka eelmisel aastal ja väheneb ka tänavu,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. Tema kinnitusel on jätkuvalt suureks probleemiks madal iive, kus on hädasti vaja pööret. „Praeguste rahvastikutrendide jätkudes elab Eestis 20 aasta pärast 125000 inimest vähem,“ lisas Pikhof.

Rahvastikuteadlane Mare Ainsaare kinnitusel paistab Eesti oma perepoliitikaga Euroopas silma, olles üks juhtivaid riike peretoetuste struktuuri poolest. „Meie peretoetuste süsteem on hästi üles ehitatud ja terviklik. Eesti on õigel teel – lastega perede elu paraneb. Aga kindlasti ei ole piisav, kui eesmärgiks on vaid laste vaesuse vähendamine. See võib anda vale signaali ja viia sündimuse vähenemiseni,“ rääkis Ainsaar. Tema väitel on Euroopas võetud laiemalt suund lastega peredele suuremale toetamisele. „Ka Lõuna-Euroopa riigid on samm-sammult loobumas ainult vaesuspõhisest toetamisest,“ lausus Ainsaar.

Arutelul võtsid teiste seas sõna Lastekaitse Liidu president Loone Ots ja juhataja Tõnu Poopuu, Hanna Vseviov sotsiaalministeeriumist, vaesusekspert Kärt Mere, Viljandi linna lastekaitse spetsialist Külli Frey ja õiguskantsleri nõunik Andres Aru.