Indrek Saar: riigi eelarvestrateegia läbirääkimistest kultuuriministri pilgu läbi

Eelmisel nädalavahetusel toimunud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel leppisime valitsusega kokku järgneva nelja aasta olulistes eesmärkides. Nende seas on Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõus, aga ka eelarvetõus eesti filmile, spordile ning kultuuriobjektide projekteerimise alustamine.

Kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgad

Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasud tõusevad järgmisel aastal kava kohaselt 100 euro võrra ehk 1250 euroni. Palgakasv on samas tempos õpetajate palgakasvuga. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu peab aastaks 2020 jõudma Eesti keskmise brutopalga tasemele nagu kinnitab 2014. aastal Riigikogus vastu võetud dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Väärikas palk hoiab motivatsiooni ja tagab meie kultuurilise järjepidevuse. Kultuur on meie riigi peamine olemise mõte ning seetõttu on tuntava palgakasvu jätkumine vältimatu.
Lisaks miinimumpalga tõstmisele püüame tagada vajaliku palgatõusu ka nendele kultuuritöötajatele, kelle palk on juba varem üle miinimumtaseme. Selleks on ette nähtud palgafondi tõus 5%.

Eesti filmile lisandub miljon eurot aastas

Riik lisab iga-aastaselt eesti filmile 1 miljon eurot, mis peab tagama, et eesti filmide tootmine jätkub vähemalt senisel tasemel. Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praegu. Meie film elab häid aegu. Eesti filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, meie enda lugusid, meie enda režissööride ja armastatud näitlejate töid.  Lisandunud miljon eurot võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi.

Lisaraha spordivaldkonnale

Spordialaliitudele lisatakse nelja aasta jooksul ühtekokku 8 miljonit eurot, et valmistada ette ja lähetada tiitlivõistlustele andekaid sportlasi ja koondisi. Järjepidev süsteemne toetus võimaldab sportlastel senisest veelgi enam keskenduda tulemuste saavutamisele. Tagatakse perspektiivikate noorte ja täiskasvanute koondiste osalemine ja ettevalmistus tiitlivõistlusteks. Kui praegu oli meil tugev süsteem sportlaste toetamiseks kuni gümnaasiumi lõpuni ja medalitetoojatele, siis selle lisarahaga parandame ära vahepealse nõrga koha ja vähendame ohtu, et andekad noored jäävad spordist kõrvale, kuna vanemate rahakott ei kanna välja.

Tervisespordi keskused saavad aastas juurde 600 000 eurot, et parandada piirkonniti tervispordi kättesaadavust ja kvaliteeti. Riik peab tähtsaks, et suureneks regulaarselt liikuvate inimeste hulk. Seetõttu panustab riik koostöös kohalike omavalitsustega tervisespordikeskustesse järgnevatel aastatel lisaraha. Sportimisvõimaluste arendamine jätkub koostöös sihtasutusega Terviserajad ja kohalike omavalitsustega, et igaühel oleks ligipääs suusa-, jooksu- või mõnele muule tervisespordirajale.

Riiklik toetus taluarhitektuurile 

Taluarhitektuuri väärtustamiseks ja restaureerimiseks käivitame tuleval aastal 100 000 euroga. Maa-arhitektuur on seni pälvinud vähe tähelepanu. Riik tuleb eraomanikele appi, et suurendada korrastatud ja kasutuses olevate kultuuriväärtuslikke taluhoonete hulka ning kasvatada omanike soovi hoida neile kuuluvat pärandit.

Paraneb venekeelse telekanali ETV+ levi

Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi parandamiseks kavandab valitsus 300 000 eurot. ETV+ roll meie mitmekultuurilise ühiskonna sidumisel, keelebarjääri ületamisel on väga suur. Rahvusringhääling ei saa täita oma põhiülesannet, elanikkonna informeerimist, kui kanali sisu on olulisele osale sihtrühmale kättesaamatu.

Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote projekteerimine ja Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise algatamine

Eesti Rahvusringhääling (ERR) saab uue telekompleksi projekteerimiseks 1,5 miljonit eurot. Praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Perspektiivis rajatakse uus telekompleks, mis vähendab ERRi ülalpidamiskulusid ning loob organisatsioonile parema koostöökeskkonna.

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. RRK vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand. Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi kaasaegseid teenuseid.