Kalvi Kõva: liiklustrahvide mõju peab kasvama

„Siin püütakse meeldida nendele elanikkonna gruppidele, kes tunnevad, et ühiskonnas on puudus õiglusest. Need on vaesemad inimesed, kes ihkavad tänaval verd ja tahavad näha, et rikkaid karistatakse. Ja kuna rikastel enam verd hästi lasta ei lubata, nagu Prantsuse revolutsiooni ajal, siis ärme laseme verd, laseme raha. Võtame neilt hästi palju raha ära. Kui me teeme kindlaks, et nad on Eesti mõistes rikkad, siis võtame veel mitu korda rohkem raha ära…“ just nii sõgedat juttu ajas Mart Helme EKRE esindajana hiljuti riigikogu kõnetoolist.

Arutelu all oli parasjagu eelnõu, mis paneb raskemate liiklusrikkumiste puhul trahvi suuruse sõltuvusse inimese sissetulekust. Ühtpidi oli Helme rünnak paljastav, näidates valusalt, kuidas EKRE esimees suhtub Eesti inimestesse ja mida ta arvab neist, keda sildistatakse „vaesemateks.“ Teisalt oli tema kriitika lihtsalt rumal ja asjatundmatu.

Helme Helmeks! Jäägu absurdne süüdistus rahalise verejanu ihaluses tema südametunnistusele. Kavandatavast väärteokaristuse reformist on põhjust nii või naa rääkida. Ühiskonnas on juba hea mitu aastat vahetatud mõtteid selle üle, kas siduda ka Eestis teatud rikkumiste korral trahvid süüdlase sissetulekuga. Sama põhimõte toimib ka praegu rea kuritegude puhul, kus on ette nähtud rahalised karistused ja mida arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel.

Taolise trahvipoliitika pooldajad on veendunud, et sissetulekupõhised trahvid on mõjusamad, et nad aitavad parandada inimeste õiguskuulekust ja muudavad lõppkokkuvõttes meie teed ja tänavad turvalisemaks. Kodanik, kes kihutab 120 kilomeetrit tunnis teelõigul, kus maksimaalselt on lubatud sõita 70 kilomeetriga tunnis, paneb ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Selline ränk üleastumine väärib karistamist ja tõsine rahatrahv vaieldamatult on karistus. Kui napsise peaga rooli istujal või kiirusepiirangutele vilistajal tuleb välja käia arvestatav summa, siis motiveerib see teda edaspidi liiklusreegleid paremini austama. Aga tunnistagem, et nii mõnelegi kõrgepalgalisele on 300 euro suurune trahv nagu hane selga vesi. Ikka veel on meil „elu peremehi,“ kes leiavad, et priske rahakott annab neile eelise ja vabaduse ka edaspidi liikluses omavolitseda. Seevastu lööb 300 eurot hinge pikaks ajaks kinni palgapäevast palgapäevani elaval inimesel ja vahel võib sellise summa maksmine ka üle jõu käia. Trahv mõjub seega erinevatele inimestele erinevalt. Nii ongi mitmes Euroopa riigis seatud sisse trahvisüsteem, mis lähtub inimeste sissetulekutest. Sarnast, oma olemuselt õiglasemat süsteemi on kavas hakata laiemalt rakendama ka Eestis. Karistusseadustiku muudatuste menetlemine parlamendis näitab, et me oleme jõudnud sõnadelt tegudele.

Nüüd lähemalt eelnõust endast, mille sisu võib küll mõneti muutuda parlamendis peetava debati käigus. Justiitsministeeriumis valminud eelnõu pakub, et sissetulekupõhiseid trahve hakatakse määrama tegude eest, mis on kaasinimestele ohtlikumad. Sellesse loetellu kuuluvad liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja avariis kannatada inimese abita jätmine, politsei eest ärakihutamine (avalikuks on saanud mitmed videod, kus pärast politsei peatumismärguannet hakkab juht hoopis surmasõitu tegema) ja lubatud kiiruse ületamine enam kui 40 kilomeetrit tunnis. Karmimad karistused ootavad ka neid, kes on hakanud „vahetult“ pärast avariid alkoholi või narkootikume pruukima. See peaks tõkestama juhtumeid, kus politseil on võimatu tõendada, et inimene oli juba enne õnnetust joobes.

Sissetulekuga seotud trahv on nähtud ette juhul, kui juhi alkoholisisaldus veres jääb vahemikku 0,5 kuni 1,5 promilli. Kõrgema joobeastme puhul ei ole teatavasti tegu väärteo, vaid kriminaalse teoga. Kõiki neid, kes puhuvad välja alla 0,5 promilli, karistatakse nö ühe vitsaga. Keskmise päevamäära ühiku alusel karistamine jääb alles enamike väärtegude puhul.
Olgu siin ka näide: isikule, kes saab netopalgana kätte 500 eurot, hakatakse trahvi arvutama 5,9 euro suuruse päevamäära alusel. Kui tal on ülalpeetavaid lapsi või maksevõimet vähendavaid laene, siis see summa väheneb. Liiklusrikkuja, kelle arvele lisandub palgapäeval 2500 eurot, päevamäär võib samas ulatuda 35 euroni.

Eelnõus on veel ridamisi olulisi punkte. Nii on kavas esmakordselt sätestada, et liiklusrikkujat saab karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega, milleks määratakse talle üheaastane katseaeg. Juhilubadest ilmajäämine on teatavasti üks mõjusamaid karistusi. Lisaks on rahatrahvi tasumise tähtaeg pikenemas 15 päevalt 45 päevani, mis teeb trahvi õigeaegse tasumise lihtsamaks Võimalik, et riigikogu seadustab ka põhimõtte, et kui politsei vormistab väärteoprotokoll koheselt kiirmenetluse korras, siis peab ta rahatrahvi vähendama kolmandiku võrra.

Nagu näha, siis pole siin jälgegi klassiviha kütmisest, millele esimesel lugemisel osutas Helme kõrval ka reformierakondlane Valdo Randpere. Eelnõu on suunatud sellele, et meie liikluses oleks vähem patustajaid ja seega ka vähem kannatanuid. Kui karistus on mõjus – olgu tegu siis jõuka inimesega või näiteks pensionäriga, siis saab vähem olema ka kordusrikkumisi.

Avaldatud Lääne Elus, 05.04.2018.