Erakond Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles möödunud nädalalõpul toimunud üldkogul, et vajame riiki, kus poliitilisi valikuid ei langeta kohtusüsteem. Ma olen selle seisukohaga absoluutselt nõus. Kohus mõistab õigust. Ainult et, kas siis praegu langetab poliitilisi valikuid kohus?
Ja kui see nii tõesti on, siis kus on Seedri erakonnakaaslase justiitsminister Urmas Reinsalu silmad? Urmas on juba neljandat aastat ametis ja just tema haldusalasse käib kahe esimese kohtuastme ametitegevuse korraldamine.
Samal nädalavahetusel tõdes ka EKRE volikogu, et “kohtunikud on viimastel aastatel aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet, võttes endale parlamendi rolli, kehtestades või tühistades seadusi oma poliitilise suva järgi ning eirates rahva arvamust ja kehtivat õiguskorda”. Seetõttu tuleks muuta kohtunikkond valitavaks, teha nende ametiajad tähtajaliseks ja anda riigikogule järelevalveõigus kohtunike üle.
Helmede süvariik
Perekond Helme kindlakäelisel juhtimisel on EKRE alates viimastest USA presidendivalimistest olnud president Donald J. Trumpi harras jälgija ja järgija. Helmed on näiteks võtnud šnitti USA presidendi retoorikast süvariigi kohta, kinnitades, et süvariik pidi olema probleemiks ka Eestis.
Trump ütles, et Ameerika kohtusüsteem on ebaõiglane ja asus seda kiiresti ümber kujundama ja uusi kohtunikke määrama. Siin on ta olnud pretsedenditult tulemuslik. Esimese ametis oldud aastaga määras ta ametisse 21 ringkonnakohtunikku, kusjuures eelmine president jõudis sama tähiseni vabariiklaste obstruktsionismi tõttu alles oma presidentuuri 33. kuu lõpuks. Trumpi määratud kohtunikud on valdavalt keskealised konservatiivset maailmavaadet omavad mehed. Kolmandik neist on esitanud LGBT õiguste osas vaenulikke seisukohti. Mitmed on ka abordivastased.
Trump on mõistnud, et seadused on ümbervaadatavad kohe, kui tasakaal kongressis muutub. Aga määrates hoolikalt valitud sobiva maailmavaatega kohtunikke, on võimalik oma ideid, vaateid ja selle kaudu ka võimu põlistada oluliselt pikemaks perioodiks, kui seda võimaldab presidendiamet.
EKRE päästerõngas
Usina järgijana taipas EKRE, et olukorras, kus äärmusparempoolsetel seisukohtadel napib Eestis toetust, võib lahenduseks olla kohtureform. Hakkame kohtunikke tähtajalisena ametisse nimetama ja vähe sellest – allutame kohtunikud riigikogu järelevalvele.
Tegelikult on Helmete plaanil mitu küsitavust ja nõrkust. Nende suurim eksitus tuleneb teadmatusest USA ja Eesti õigussüsteemide erinevusest. USAs kehtib angloameerika ehk üldine õigussüsteem (common law), kus õigus loodi mitte seaduseandja, vaid konkreetseid vaidlusi lahendavate kohtunike poolt. Eestis kehtib Mandri-Euroopa õigussüsteem ja meie kohtunikud mõistavad õigust seaduse alusel. Isegi kui siinses kultuuriruumis pretsedenditu idee muuta põhiseaduse sätteid (olgu tänatud põhiseaduse koostajad kõrge lävendi kehtestamise eest!), mille järgi kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ja kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega, õnnestuks, ei omaks see sellist kaalu, kui USAs. Eestis tuleb kohut edasi mõista kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Kohtuniku ametikoha eluaegsuse keskseks põhjuseks on kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatuse tagamine. Sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine kindlustab ühtlasi võimude lahususe ja tasakaalustatuse. Kohtuniku sõltumatus ei ole kohtuniku privileeg, vaid menetlusosaliste ehk igaühe tagatis selle kohta, et kohtunik lahendab talle antud asju erapooletul viisil.
Kaitse riigi eest
Kohus peab olema justkui neutraalne vahekohtunik, kes lahendab vaidlusi vastavalt seadusele, mitte lähtudes isiklikust maailmavaatest, poliitilisest tellimusest või „rahva arvamusest”. Kohus peab vajadusel kaitsma vähemusi enamuse ja eraisikut riigi võimuliialduse eest. Just see ülesanne eeldab kohtunikelt sõltumatust, et nad saaksid seaduse nimel minna vastuollu ka mõjukate isikutega, tegutsegu need siis poliitikas, äris või meedias. Kui seaduseandja legitiimsus tuleneb valimistel saadud mandaadist, siis kohtuniku tegevuse legitiimsus tuleneb tema sõltumatusest.
Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kokku võtnud öeldes, et “võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks.”
Võimude lahusus on tasakaalustatuse ja kontrollide mehhanism. Kohus teostab kontrolli seadusandja üle, kontrollides seaduste vastavust põhiseadusele. Täitevvõimu kontrollib kohus halduskohtu menetluste kaudu. Seadusandja kontrollib omakorda kohtuvõimu, läbi nii oma seadusandliku tegevuse, kui tegelikult ka riigieelarve kaudu. Vabariigi president nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Tegemist on hoolsalt sätitud tasakaaluga, mis tagab õigusriigi.
Ikkagi, millest on tingitud need rünnakud kohtuvõimu vastu, arvestades, et aasta alguses avalikustatud uuringu järgi pidas 80 protsenti kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest kohtusüsteemi usaldusväärseks? Ilmselgelt on tegu kooseluseaduse jõustumisest tingitud kaotusvaluga. Ma mõistan seda. Aga see on poliitiline küsimus ja seaduseandja vastutus. Vahel tuleb pindu ka enda silmas näha.