Rainer Vakra: raiemahtude ülempiir vajab ühiskondlikku kokkulepet

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra kinnitusel näitas täna Toompeal toimunud metsanduskonverents reljeefselt seda, et raiemahtude küsimuses tuleb Eestis jõuda võimalikult kiiresti ühiskondliku kokkuleppeni.

„Eesti metsa ei tohi näha kohta, mida saab ainult raiuda. Mets ei ole ainult puud. Meil tuleb  aru saada, et mets kujutab endast mitte ainult suurt majanduslikku ressurssi, vaid ka ökoloogilist, kultuurilist ja ka vaimset rikkust,“ ütles Vakra. „Pean oluliseks, et me saavutaksime uue metsanduse arengukava koostamise käigus ka nö rahvusliku kokkuleppe, mis paneb paika, kui palju metsa tohib igal aastal Eestis maha raiuda.“

Vakra sõnul pooldavad sotsiaaldemokraadid raiemahtude piiramist ja lageraie mahtude vähendamist.  „Mina paneksin raiemahu ülempiiri 10 miljoni tihumeetri juurde,“ märkis Vakra. Aprilli lõpus Tartus peetud maamessi ajal viisid sotsiaaldemokraadid messi külastajate seas läbi küsitluse, mille kohaselt oli 70 protsenti vastanutest seda meelt, et Eestis tuleb metsa langetamist oluliselt vähendada.

Sotsiaaldemokraatide korraldatud arutelul esinesid ka mitmed metsanduse tippspetsialistid, kelle vaatenurgad olid kohati erinevad.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusressursside õppetooli juht Asko Lõhmuse väitel on Eesti metsapoliitika suurte valikute ees. „Oleme jõudnud väärtusvalikuteni. Metsapoliitika peab nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis tagama meie metsade tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning seda kõike nii kohalikul, riiklikul kui ka globaalsel tasandil,“ rääkis Lõhmus. Tema sõnul vähenevad raiemahtude kasvades teised metsadest tulenevad hüved.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse juht Mihkel Kangur keskendus oma kõnes metsa ja vee seostele ning sellele, et metsadel on ja saab olema veelgi suurem roll paduvihmadest tingitud uputuste kahjude vähendamisel. „Meil puudub integreeritud lähenemine metsale kui ökosüsteemile, sealhulgas veega seotud küsimustele,“ lausus Kangur.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsaökoloogia vanemteadur Marek Metslaid leidis, et tulevik kuulub biomajandusele ning puidu ja puidust toodete laialdasemale kasutuselevõtule, mis hakkavad asendama metalli ja plasti. Enamik maaülikooli teadlasi pooldab Metslaidi sõnul metsade julgemat majandamist, mida kliimamuutuste leevendamiseks soovitab ka Euroopa Metsainstituut. Metsaraie peab lähtuma säästva metsamajanduse põhimõtetest. “On oluline, et puiduressurssi väärindatakse maksimaalselt kodumaal,” lisas ta.

 

RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann rääkis riigimetsa näitel metsa juurdekasvust 200-400 aasta perspektiivis.

Vaata kogu konverentsi: