Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks

Ann VaidaTervishoid

Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele kaks väljatöötamiskavatsust, millest ühes tehakse ettepanek uute, paindlike töötingimuste ning teises tööõnnetuskindlustuse loomiseks. Eesmärk on tagada töötajaile ja tööandjatele senisest paindlikumad võimalused töö korraldamiseks ning suurendada töökeskkondade ohutust.

„Aastas registreeritakse Eesti umbes 5000 tööõnnetust – need on umbes pooled kõigist Eestis juhtuvatest tööõnnetustest. Enamik tööõnnetustest  olnuks ennetatavad. Tööõnnetuskindlustuse süsteemiga loome töötajale õiglase hüvitamise süsteemi ning motiveerime tööandjaid töökeskkonda parandama,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Kindlasti peame tööõnnetuste hüvitamiseks ühiselt leidma õiglase lahenduse, mis arvestaks nii töötajate kui ka tööandjate huvidega ega tõstaks märgatavalt tööjõukulusid.”

2017. aastal registreeriti Tööinspektsioonis 5184 tööõnnetust. 9 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga ning 1117 raske kehavigastusega.

Tööõnnetuskindlustuse loomine puudutaks kõiki Eesti töötajaid ja tööandjaid. Enamik tööõnnetustega seotud kuludest kaetakse täna solidaarsest sotsiaalkindlustussüsteemist. Lisaks on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist. Juhul kui töötaja ja tööandja ei jõua kahjuhüvitamises kokkuleppele, võivad vaidlused jõuda kohtusse. See võib tähendada pikka, kulukat ja keerulist kohtuvaidlust olukorras, kus töötaja tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud.

Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad tööandjad edaspidi oma töötajad kindlustama tööõnnetuse suhtes ning tööõnnetusega seotud kulud hüvitab töötajale kindlustus. Tööandjate kindlustusmaksed hakkaksid sõltuma töökeskkonna riskitasemest ehk hea töökeskkonnaga tööandjate kindlustusmakse oleks madalam. Selline süsteem motiveerib tööandjaid rohkem töökeskkonna ohutusse panustama ning tööõnnetusi ennetama.
Lisaks tööõnnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma töötamise võimaldamiseks. Kavas on suurendada töö- ja puhkeaja ning tähtajalise töölepingu sõlmimise paindlikkust. Vajadus on reguleerida ka töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist IKT-põhisel kaugtööl ja olukordades, kus ühes töökeskkonnas töötavad koos nii töötajad kui ka muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.

„Kuigi traditsiooniline töösuhe on veel ülekaalus, näeme muutusi paratamatult tulemas – uued tehnoloogiad ja IT-platvormid kujundavad juba praegu ümber organisatsioonide struktuuri ja toimimist, mis omakorda muudab töö tegemise viise. Samas ei võimalda senised reeglid piisavat paindlikkust tööaja, -koha ja -suhte kestuse osas. Kui aga räägime kaugtööst ja ebatraditsioonilisest tööajast, on tööandjal enamasti raske tagada töökeskkonna nõuete täitmist. Seepärast on tulnud kasutusele tavapärasest erinevad töö tegemise viisid ning tööd tehakse ka muude võlaõiguslike lepingute alusel, millega aga võivad väheneda töötaja sotsiaalsed tagatised,” selgitas minister Sikkut.

Tervise- ja tööministri sõnul ootab ministeerium huvirühmadega konstruktiivset arutelu ja ka avalikku debatti, kus ollakse valmis üksteist ära kuulama ning otsima parimat lahendust, pidades silmas nii töötajaid kui ka tööandjaid. „Teame juba, et huvirühmadel on tööõnnetuskindlustuse ja paindlike töövormide teemadel mitmeid vastandlikke seisukohti, kuid soovime diskussioonis leida parima lahenduse nii töötajatele kui ka tööandjatele,” kutsus Sikkut osapooli avatult kavandatavate muudatuste üle arutlema.

Tutvu väljatöötamiskavatsusega:
Tööõnnetuskindlustuse süsteemi muutmisettepanekud