Riina Sikkut: kui kodus enam toime ei tule, saab pensioni eest hooldekodukoha – kulu riigile 40, mitte 240 miljonit

riina sikkut

Arutelu hooldekande teemal on väga oluline, sest meie ühiskond vananeb ja eakate hooldamise koormus üha suureneb. Siiski tuleb parandada Eesti Päevalehes tehtud arvutusi, mis ei vasta tegelikkusele. Hooldekoduteenus nagu kõik hoolekandeteenused on vajaduspõhine ning pensioni eest hooldekodukoha võimaldamise kulu on vähem kui 40 miljonit, mitte 240 miljonit nagu kalkuleeriti leheloos. Tegemist ei ole kuidagi meie ühiskonnale üle jõu käiva plaaniga.

Eakate hoolekande murekohad ning lähedaste suur koormus nii hooldamises kui ka hoolekandeteenuste eest tasumises on olnud pikalt avaliku arutelu all. Sotsiaaldemokraadid on hoolduskoormuse leevendamise võtnud üheks oma prioriteediks, sest see on valdkond, mis vajab jõulisi muutusi ja reaalseid lahendusi. Ka viimaste aastate analüüsid näitavad selget vajadust hoolekandeteenuste korraldamise parandamiseks ja suure omaosaluskoormuse leevendamiseks.

Kuidas seda siis teha? Hoolduse korraldamise aluspõhimõte on toetada võimalikult kaua inimeste iseseisvat toimetulekut. Seda, millist abi inimesel vaja on, tuleb kokkulepitud viisil hinnata ning kõiki hoolekandeteenuseid osutada vajaduspõhiselt. Inimeste vajadused on erinevad, mistõttu ka lahendused peavad olema paindlikud, kaasaegsed ning arvestama individuaalseid eelistusi.

Omavalitsustel tuleb osutada laia ringi teenuseid – kodune abi ja hooldus, sotsiaaltransport, päevahoid ja kui inimene vajab ööpäevaringset hoolt, siis hooldekodu. Hooldekodu kohti on praegu umbes 8000 ning see on kallis teenus. Kuna inimeste omaosalus on kõrge (ligikaudu 75%) ning paljudele eakatele ja nende lähedastele üle jõu käiv, siis on vaja meil ühiselt aidata ning anda eakatele kindlustunne, et tema sissetulekust hooldekodu kulude katteks piisab. Inimesed peavad saama vajaliku hooldusteenuse, olgu see koduteenus, päevahoid või hooldekodu, nii et lähedased ei jääks hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek on mõistlik ja realistlik – inimesed, kes hooldekodukohta tõepoolest vajavad, saavad selle oma sissetuleku eest. Tegemist ei ole kuidagi meie ühiskonnale üle jõu käiva plaaniga. Vastupidi – kui praegused 8000 hooldekodukohta hinnaga umbes 800 eurot kuus katta 12 kuu jooksul keskmisele 440-eurost pensioni saavale inimesele, nii et kümnendik pensionist jääb inimesele ka kätte, siis on aastane kulu umbes 39 miljonit eurot. Täpsed kulud sõltuvad sellest, millise hinnani (kas 800 eurot kuus või rohkem või vähem) hooldekodukoha maksumust katta, hooldekodus elavate inimeste keskmisest pensionist (kui keskmisest madalama pensioniga inimesed, siis on kulu suurem) jne. Samas katavad omavalitsused juba praegu osa hooldekodutasust, näiteks inimese puhul, kel pole lapsi. Seega ei ole kogu 39 miljonit eurot nö lisakulu, sest osa sellest tehakse juba praegu.

Oma lähedasi hooldavaid inimesi võib hinnanguliselt olla 40 000-65 000 (tööjõu-uuringu ja sotsiaaluuringu andmetel). EPL võttis oma kuluarvutuse aluseks 47 000, kuid see hõlmab nii neid, kes hoolitsevad hooldusvajadusega lapse eest kui ka pensioniealisi, kes hooldavad oma eakat vanemat, kuid ei soovi teda hooldekodusse panna. Samuti on hooldatavate vajadused erinevad, nii et enamik neist ei vaja hooldekodukohta.

Tiina Kangro jõudis oma arvamusloos veel suuremate numbriteni (miljard!). Seda eeldusel, et omavalitsused hoolduse vajadust ei hinda ning kõik eakad soovivad minna hooldekodusse. Absurd. Sotsiaaldemokraatide ettepanek ei tähenda „eakate hooldekodustamist“, vaid peaks soodustama just koduteenuste osutamist. Näiteks omavalitsus võib kolm-neli inimest hooldekodusse suunata ja katta pensionist puudujääva osa või võtta tööle koduhooldaja, kes paarikümmet inimest kodus abistab.

Muidugi on Eestis nii hoolekandes, tervishoius, hariduses ja kõigis teistes valdkondades murekohti ning loodetavasti kõigi erakondade programmid neid kajastavad. Aga iga väljakäidud ettepanekut pole mõtet kritiseerida lihtsalt sellepärast, et see ei lahenda kõiki muresid. Kogu hoolekandes, nii eakate teenustes kui ka erivajadusega laste puhul on vaja omaosalusega tegeleda, et keegi ei kannaks üle jõu käivat koormat.

Valitsus arutas hoolekandeteenuste parema korraldamise ja omaste hoolduskoormuse vähendamise teemat eelmise aasta lõpus ning andis sotsiaalministeeriumile ülesande koostada käesoleva aasta lõpuks plaan pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusteks. Samuti valmis eelmisel aastal „Ülalpidamiskohustuse õigusanalüüs ja juhend KOVidele“, mis suunab omavalitsusi ühtmoodi hindama inimese ja tema lähedaste võimalust näiteks hooldekodukulude katmiseks. Sõnum on selge – kui lähedastel pole kulusid võimalik katta oma tavapärast elustandardit oluliselt muutmata, siis võtab omavalitsus kulude katmise enda kanda. Selle aitabki tegelikkuseks muuta sotsiaaldemokraatide ettepanek.