Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein tõstis täna riigikogus peetud kõnes esile, et parlamendi tänuavaldus kõigile Eesti hüvanguks elanud inimestele ühtpidi ühendab erinevaid poliitilisi jõude, kuid teisalt loob igale erakonnale võimaluse rõhutada oma prioriteete. Jürgensteini sõnul näitab tänuavaldus Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele laiapõhjalise koosmeele kõrval ka seda, et riigikogu tunnustab... Loe edasi

Hea eesistuja, head kolleegid!Mulle näib, et meil on käsil algatus, mis üheltpoolt meid kõiki või vähemalt suurt enamikku meist, ühendab, teisalt loob igale erakonnale võimaluse rõhutada selles koosmeeles oma prioriteete.Inimesi, kellele me tänu avaldame, on lihtsam aduda, kuid mõelda ühiskonna asemel mõnele väiksemale üksusele. Seepärast alustan meenutusega oma pikaajalisest töökohast... Loe edasi

Teisipäeva õhtul koos olnud Põhja-Tallinna linnaosakogu peamiseks aruteluteemaks kujunes Kotzebue tänava ja Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartali detailplaneering.GAGi uue koolimaja taga asuvale kinnistule tahab arendaja ehitada kuus neljakorruselist kuni 12 meetrit kõrget elumaja. Kokku tuleb sinna 78 korterit. Arendust hakkab läbima avalikus kasutuses olev uus linnatänav.Maakomisjonis jäi Telliskivi Seltsi esindaja Toomas... Loe edasi

1918. aastal oli Eesti Vabariigi sünniloos oluline roll Aleksander Veileril, keda võib pidada päästekomitee kuulsa kolmiku sidemeheks. Veiler sündis 16. märtsil 1887 Triigi vallas. Ta oli 1910. aastal ajalehe Tallinna Teataja asutajate hulgas, aastail 1914-1917 aga Päevalehe toimetuse liige. 1917. aastal sai 30-aastasest Veilerist Eestimaa kubermangu ajutise maanõukogu liige. 22.... Loe edasi

Tahaksin kõigepealt meelde tuletada ühte Aare Pilve väga head artiklit "Nüansimeele kriis":  https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriisMinu arvates oleks Peeter Espak targa inimesena võinud võinud mitmetesse tema poolt kritiseeritud väidete nüanssidesse tunduvalt enam süveneda. Praegusel hetkel üldistas ta väga kergekäeliselt ja ega ma muul moel osanud reageerida kui kerge irooniaga. Umbes kaks ja pool... Loe edasi

Riigi huvides oleks otsida tööstusettevõttele, mis vajab suurtes kogustes puitu ning paiskab heitmeid jõkke ja õhku, selline koht, kus see teeb elusloodusele võimalikult vähe kahju. Vägisi tundub, et võimaliku puidurafineerimistehase käsitlemiseks on ette antud kaks kiirust. Keskkonnakaitsjatele – nimekaile teadlastele nende seas –, tartlastele, muidu oma maa pärast muretsevatele kodanikele... Loe edasi

Investorite soov saada rohkem kasu puidu väärindamisest on lihtsasti mõistetav ning võiks teoorias suurt kasu tuua kogu riigile. Hästi on mõistetav ka inimeste soov tarbida, kuid mitte saada tootmisest tulenevat saastet oma õuele. Kuidas võiks toimida kombinatsioon sellest, kui linnalise asula lähedale raudtee äärde ehitatakse tehas, mis annaks suurt majanduslikku... Loe edasi

Eesti välispoliitika on olnud konsensusepõhine ja järjepidev, vaatamata muutustele sisepoliitilistes jõuvahekordades. Nagu eelpoolkõnelejad on juba väitnud, meie välispoliitika suurem eesmärk on  sajaaastase Eesti riigi julgeolek ja iseseisvuse jätkuv tagamine ja nii jääb see  ka tulevikus, läbi heade rahvusvaheliste suhete, tuginedes reeglitel põhinevale multilateraalsele maailmakorrale.Väikeriikide eksistents põhineb reeglitepõhisel multilateraalsel maailmakorral alates... Loe edasi

Kirjutasin mõni aeg tagasi blogis, et püüan veebruaris kuni vabariigi aastapäevani hea hulga komplimente teha. Suuliselt on see päris hästi õnnestunud, kuid blogis olen jänni jäänud, ainult üks lugu feminismist. Mõtlesin seekord teha komplimente riigikogu opositsioonile. Ei taha oma loos keskenduda maailmavaatelistele asjadele – nendes oleme paljuski nagunii eri meelt... Loe edasi

AEG: 15.02.2018 kell 18.30 KOHT: Ülikooli Kohvik, Tartu See tuleb taas! Marjustini poliitikakohvikusse on oodatud kõik Tartu sotsiaaldemokraadid ning meie sõbrad ning kaasamõtlejad. Seekord aurtleme laiemalt teemal Eesti100. Aukülaliseks on TÜ füüsikaprofessor ja akadeemik Peeter Saari. Lisaks teeb ajaloolise sissejuhatuse teemasse Tõnu Ints ning vestlust juhib loomulikult Marju Lauristin. Tule... Loe edasi

On teemasid, millesse ma teooria tasandil eriliselt süvenenud ei ole, sest praktiline elu on vastava valdkonnaga seotud küsimustele ja probleemidele enam-vähem rahuldavaid vastuseid pakkunud. Üheks neist on ka feminism, mis seotult minister Urmas Reinsalu juhtumi poleemikaga jällegi omajagu tähelepanu pälvis. Mõtlesingi oma mõtted seoses feminismiga üsna lihtsas vormis uuesti läbi... Loe edasi

http://feministeerium.ee/maag-mees-nagu-muiste/Tuntud tipp-ärimees Urmas Sõõrumaa viibis mõni aeg tagasi vaimse puhastumise eesmärgil kuskil kaugel maal kinnises pimedas ruumis ning saavutas uue taseme valgustatuse. Ta harrastab mitmesuguseid vaimseid ja füüsilisi praktikaid ja ka populariseerib neid avalikkuses pidevalt. Oma kasvanud väekust soovis mees viimati realiseerida kommunaalpoliitikas, osaledes Tallinna linnavolikogu valmistel 2017. aasta oktoobris.Praeguses... Loe edasi

Artikkel sai inspireeritud riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelust, lisan lingi:  https://www.youtube.com/watch?v=2WnOk-RnhU4&feature=youtu.beIlmunud EPLi veebis: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-jurgenstein-opetajate-stressist-uheainsagi-kontrolltoo-pohjalik-parandamine-votab-toopaeva-aga-kui-hinnata-tuleb-veel-kirjandeid?id=8090907917. jaanuaril toimus riigikogu konverentsisaalis lühike arutelu õpetaja järelkasvu teemadel. Arutelul kõlanud „meie“ vormis küsimus, kes õpetavad tulevikus meie lapsi, näitas, et nimetatud probleem puudutab kogu ühiskonda. Arutelu ette valmistades tuli mulle meelde 2006. aastal OECD riikides läbiviidud küsitlusest... Loe edasi

Sotsiaaldemokraatide saadikurühma nimel riigikogus kõnelenud Toomas Jürgenstein tunnistas, et otsus mitte hääletada justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldamise poolt ei olnud sotsiaaldemokraatidele kerge. „Me tunnustame Hannes Hansot tema valikus, kuid enamik meist lähtus kas teadlikult või intuitiivselt inglise mõtleja Jeremy Benthami utlitarismi põhimõttest. See põhimõte ütleb, et käitu nõnda, et sellega kaasneks... Loe edasi

Hea eesistuja, head kolleegid!Meil on täna ebameeldiv olukord ja usun, et seda ei naudi meist keegi. Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et minister Reinsalu on eksinud. Aga oleme ka arvamusel, et seda eksimust saaks parandada eelkõige tema ise või tema koduerakond.Umbusaldusavaldust põhjustanud sündmused tervikuna on värsked ja usun, et asjaolude jada taastada... Loe edasi

Teisipäeva õhtul koos olnud Põhja-Tallinna linnaosakogu päevakorras oli mitu olulist punkti.Esimesena sai kooli arengukava kooskõlastamiseks sõna Tallinna kunstigümnaasiumi direktor, kes olnud ametis viimased kolm aastat. Selle ajaga on oluliselt kaasajastatud õppekava ning õpilaste arv on kasvanud 480 noorelt 610.Koolis on oluliselt kohal keelekümblus, jätkuvalt ka kunstiõpetus. Õpilased seavad endale pidevalt... Loe edasi

Mind on 18. 01 Postimehes Hendrik Alla intervjuus Toomas Kirsiga seostatud 104 kirjaga NO-teatri ja Ojasoo vastu, millele ma alla kirjutanud ei ole ja ei kirjutakski, sest Ojasoo vastane seisukohavõtt on olulise demokraatliku põhiväärtuse: sõna- ja loomevabaduse vastane seisukohavõtt. Kui me hakkame vaikselt jälle arutame, millised kunstnikud on sobivad tegema... Loe edasi

Täna esitatakse Tartu volikogule Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste ja linnakodanike pöördumine Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase asjus. Sotside fraktsiooni esimees Gea Kangilaski arvates on vajalik linna sõnaõiguslik kaasamine tselluloositehase riikliku eriplaneeringu väljatöötamiseks: “Peame kodanike muret põhjendatuks. Kuna tehase eriplaneeringul on just Tartule väga suur mõju, nõuab SDE fraktsioon, et... Loe edasi

Eile, siis 17. jaanuaril pidasime riigikogu konverentsisaalis arutelu õpetajate järelkasvust. Mõtte selle teemat sissejuhatavalt käsitleva inimeste ringi kokkukutsumiseks sain Treffneri juubelipeol matemaatikaõpetajalt Hele Kiiselilt. Eriti jäi meelde numbreid armastava Hele näide, et matemaatikaõpetajatest on umbes 300 üle kuuekümne, aastas tuleb neid juurde 3-5 (lõpetajatest enamik juba töötavad) st arvuta aastaid... Loe edasi

Kaasav haridus on meie koolikorralduse põhimõte juba 2010. aastast. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi peab lapsel olema võimalus õppida kodulähedases koolis teiste omavanuste õpilaste seltsis.  See on mitmeti vajalik, osalt ka väärtuste küsimus: meie kõrval kasvab ja elab-töötab küllaga «ebastandardseid» inimesi, kes neist on keskmisest pikaldasem, kes andekam, kes vajab... Loe edasi