Urve Palo: sotside suured võidud IT, ehituse ja ettevõtluse arengus

Urve Palo pani kirja sotside suured võidud IT, ehituse ja ettevõtluse arengus.

Head sõbrad, soovin teada anda, et saavutasime väga suure töövõidu minu juhitavas portfellis (IT, ehitus, ettevõtlus) eelmisel reedel lõppenud riigieelarve strateegia läbirääkimistel. Soovin siinjuures rõhutada, et tegemist on tugeva meeskonnatööga ehk märkimisväärne lisarahastus võideldi välja ainult tänu SDE ministrite koostööle.

Täpsemalt jaotub välja võideldud lisaraha järgmiselt:

1. IT valdkond saab 116 mln eurot peamiselt e-teenuste kvaliteetsemaks arendamiseks.

Rõhutan, et selles valdkonnas on eriti oluline lippu kõrgel hoida, kuna meil on terves maailmas eesrindlik e-riigi kuvand.

Eesti IT arendus on aastaid olnud sõltuvuses peamiselt struktuurivahendite ühekordsetest rahasüstides, aga hilisemat ressurssi infosüsteemide arenduseks ja hooldamiseks pole leitud, mis ongi viinud selleni, et e-teenuseid on ebamugav kasutada, riiklikud infosüsteemid ei arene ajas edasi ja pidevalt tuleb väiksemaid või suuremaid „tulekahjusid“ kustutada. Senimaani on teised parteid seda probleemi ignoreerinud. Nüüd tõime sotside eestvedamisel valdkonda lisaraha 111 mln eurot, et teenuseid ja infosüsteeme järgmise nelja aasta jooksul oluliselt kaasajastada. Lisaks sellele saab Eesti Rahvusringhääling 5 mln eurot, et vastata uue küberkaitse seaduse nõutele.

Lisaks tuli valitsus vastu Riigi Infosüsteemi Ameti soovile tõsta IKT võtmetöötajate palku 20% võrra eesmärgiga olla erasektoriga konkurentsivõimelisem. See laieneb ka teistele riigi IT-asutuste (kokku ministeeriumite 6 IT-allasutust) võtmetöötajatele. Meil on pikemat aega probleem, et erasektori palgatasemed IT-arenduses on oluliselt konkurentsivõimelisemad, mistõttu selle sammuga toome riigitöötajate palgad sektori mediaani tasemele.

2. Korterelamute soojustamine saab juurde 100 mln eurot ja päikesepaneelide toetus 1 milj eurot.

Paljudele korteriühistutele üle Eesti tuli eelmise aasta sügisene teade ootamatult, et Kredex on korteriühistute rekonstrueerimise programmi raames uute taotluste vastuvõtu lõpetanud. Uute rahastusotsuste vastuvõtmine lõppes, kuna mitmeks aastaks planeeritud rahataotlused täitusid oluliselt varem.

Arvestades turu suurt nõudlust ning tulles vastu ka nende sadade korterühistute soovidele, kellest paljude puhul renoveerimisplaanid külmutati, tegime sotside poolt ettepaneku meedet jätkata. Tuleb ka silmas pidada, et rekonstrueerimistoetusega on seni korda tehtud 160 maja ning tegemisel ehk taotlus rahuldatud veel 240-l, kuid Eestis vajab rekonstrueerimist ca 13 000 enne 1991. aastat ehitatud korterelamut. Ilma riigi toeta ei suuda eraomanikud korterelamuid vajalikus mahus rekonstrueerida ning elamufondi olukord halveneb. Meetme tulemuseks on rekonstrueeritud majadel ligi 50% energiasäästu ja seeläbi CO2 emissioonide vähenemine ning parem ja tervislikum elukeskkond.

Meetme avanemise kohta saab täpsemat infot Kredexist, raha on planeeritud tõusvalt aastatesse 2019-2022 (vastavalt 19, 20, 35 ja 35) – selline jaotus tagab sujuva ülemineku eelmisest toetusmeetmest, mille aktiivne ehitusfaas veel käib järgmistel aastatel, uuele meetmele. Uue meetme puhul on riiklik maksimaalne investeering 30%.

Peale selle jätkub järgmisel aastal 1 miljoniga ka päikesepaneelide toetusmeede, millesse investeeritakse käesoleval aastal meie eestvedamisel 1.4 mln.

3. Soodustame ettevõtete investeeringuid ja arendustegevust 30 mln euroga

Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastuse taset on palju kritiseeritud. Kui see detailsemalt lahti võtta, siis Eesti puhul on riiklikud investeeringud teadusarendusse üpris konkurentsivõimelises suurusjärgus, võrreldes teiste arenenud riikidega. Eelkõige on aga probleemiks erasektori madal investeerimisvõimekus, mis väljendub Eesti ettevõtete väheses innovatsioonis kui ka nõrgas konkurentsipositsioonis. Seetõttu on jätkuvalt vajalik riigipoolne tugi ettevõtetele, kuid läheneda tuleb uut viisi. Selleks käisime eelmisel aastal ministeeriumi meeskonnaga Iisraelis sealset teadusarenduse rahastusloogikat õppimas: tegemist on teadusarenduse rahastuses maailma esikolmikusse kuuluva riigiga,. Iisraeli kogemusest õppides oleme välja tulemas uue toote- ja tehnoloogiaarendusmeetmega, mille eesmärk on aidata erasektoril võtta riske uute toodete arendamisel ja seega teadusarendusse rohkem investeerida – meetme maht on kokku 20 mln eurot perioodiks 2019-2022, kuid see käivitub piloodina juba käesoleval aastal 1 mln eelarvega.

Peale selle jätkub suurinvestori meede mahus 10 mln eurot eesmärgiga aidata ettevõtetel suuremahulisi investeeringuid teha.

Viimaks on mul hea meel, et Välisministeerium sai täiendava rahastuse uute välisesinduste loomiseks ning äridiplomaatia tegevuste võimendamiseks oleme omalt poolt otsustanud, et saadame EAS-i esindaja Abu Dhabisse planeeritavasse esindusse.