Eestis valitseb jätkuvalt Euroopa sügavaim sooline palgalõhe – Eesti naine teenib mehest keskmiselt 26,9 protsenti vähem, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt on see 16,3 protsenti. Et saada mehega võrdne aastapalk, tuleb Eesti naisel töötada järgmise aasta 10. aprillini ehk enam kui sada päeva rohkem. Tinglikult võib öelda, et iga Eesti naise euro on seega väärt 73 senti, sellal, kui Euroopas makstakse iga mehe teenitud euro kohta naisele 84 senti. Me ei kavatse sellega leppida, sest võrdse töö eest tuleb maksta võrdset palka.

Palgalõhe avaldab otsest mõju inimeste eneseteostuse võimalustele, aga ta takistab ka laiemalt Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Ebavõrdse kohtlemise tõttu ei jaotu ühiskonnas õiglaselt mitte ainult palk, vaid ka töötuskindlustuse – ja haigushüvitiste summad. Naiste jaoks tähendab väiksem töötasu ka seda, et nad saavad tulevikus meestest palju väiksemat pensioni, rääkimata naiste madalamast elukvaliteedist terve elu vältel. Naiste majanduslik sõltumatus on aluseks naiste ja laste vaesusriski vähenemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari- ja lähisuhtes.

Sotsid seisavad võrdsete võimaluste eest

Sooline palgalõhe puudutab kas otseselt või kaudselt kõiki Eesti inimesi, nende võimalusi ja perede toimetulekut. Naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist esineb ka teistes eluvaldkondades. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on muuta ühiskond võrdsemaks ning tagada naiste ja meeste õiglane kohtlemine. Võitlus soolise palgalõhe vähendamisega on keerukas protsess, mis nõuab tõhusaid ja täpselt sihitud tegevusi ning ka võimalikult detailseid ja ajakohaseid andmeid. Sotsiaaldemokraadid annavad tööinspektsioonile nii võimaluse kui ka kohustuse selgitada välja juhtumid, kui inimesi diskrimineeritakse palga maksmisel. Me näiteks teame, et Eesti tööturul nõustuvad naised sageli tööle minema oluliselt väiksema palga eest kui mehed, mis võib olla ka Euroopa suurima palgalõhe üks põhjustest. Kusjuures tähelepanu väärib seegi asjaolu, et noortel naistel vanuses 20–24 on ootused saadavale töötasule koguni veidi kõrgemad kui meestel. Jõudes aga peamisse pereloomise vanusesse (25–29 eluaastat) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naiste ootused aga mitte.
Me seisame võrdsete võimaluste eest, me seisame võrdõiguslikkuse eest.

Liisa Oviir: võrdse palga päeva sõnum: palgad avalikuks ja naised tippkohtadele

Riigikogu SDE fraktsiooni aseesinaine

Täna on võrdse palga päev. Meenutagem sel puhul, et tunamullu oli Euroopa Liidu keskmine naiste ja meeste palgalõhe 16,3%. Väikseim oli see Luksemburgis ja Itaalias – 5,5%. Kus oli suurim sooline palgalõhe? Eestis – 26,9%. Oleme häbiväärselt Euroopa Liidu punase laterna rollis. Ja see ei ole viimase 20 aastaga vähenenud.

Esmalt kummutan kaks vabandust, mida ikka palgalõhe põhjenduseks tuuakse.

Olen korduvalt kuulnud, et soolise palgalõhe peamine põhjus olevat naiste ja meeste koondumine erinevatele ameti- ja tegevusaladele. Ei. Suurim palgalõhe naiste kahjuks on näiteks finants- ja kindlustussektoris (42,3%), kus ometi töötab rohkem naisi kui mehi.

Teiseks räägitakse erinevatest palgaootustest. Tõsi, uuringute järgi küsibki naine vähem palka, aga kas see on põhjendus? Meie põhiseadus kehtestab põhiõigusena kõigi isikute võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise keelu.

Kohustuse maksta võrdse või samaväärse töö eest võrdset tasu annavad Eestis suisa kaks seadust, soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus, mis mõlemad panevad tööandjale üheselt mõistetava kohustuse maksta sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Kordan üle, et Eestis on sooline palgalõhe 26,9%.

Selline suur sooline palgaerinevus kurnab lisaks naistele ka peresid, jääb ju vähemmakstud osa pere-eelarvest puudu. Veelgi enam mõjutab see aga lapsi, kes otseselt sõltuvad naiste sissetulekust. Eestis on kümnest üksikvanemast üheksa naised, mistõttu diskrimineeriv palgalõhe lööb otseselt üksikvanema leibkondade toimetuleku ja heaolu pihta. Need on lapsed, kellest paljud ei saa osa huviharidusest ega huvitegevusest. Need on lapsed, kelle stardipositsioon on märgatavalt halvem oma eakaaslastest.

Rääkides soolisest palgalõhest näeme sageli vaid olevikku, ega märka tumedaid varje tuleviku kohal. Eesti mees elab naisest vähem, seda teame kõik. Mis jääb naisele pärast mehe surma? Pension, mis on 30% väikem sellest, millele tal oleks õigus. Nii saab soolisest palgalõhest sooline pensionilõhe.

Mida me teha saame? Minu ettepanek on soolise palgalõhe vähendamiseks avalikustada palgad ühe tööpere sees. See tähendab, et näiteks ühe ettevõtte juristid teavad juristide töötasu, ajalehetoimetuse reporterid reporterite oma jne. Kui nüüd Kati saab Matist vähem palka, on tal õigus küsida – miks nii? Võibolla teeb Mati rohkem tööd või on tal paremad oskused, siis on kõik korras, muidu aga mitte.

Kuulen juba tööandjate selgitusi, et naine on kahe lapsega kuni kuus aastat järjest töölt ära, kodus ja kui tuleb tagasi, siis paratamatult oskab vähem. Võibolla ongi kolm aastat nn lapsepuhkust naise töisele tulevikule mõeldes liiga pikk aeg. Kas mees peaks võtma sellest kolmandiku enda kanda? Või peaks see aeg olema poolteist aastat ja siis on sul on koht, kuhu pooleteiseaastane laps hoida anda, et ise saaks uuesti tööle minna? Arutame ja harutame ka need teemad selgeks.

Hiljuti küsiti teles lastelt, kes on kõige võimsam mees Eestis. „Kersti Kaljulaid,“ oli vastus. Lõpuks ometi saime järele Lätile ja Leedule ning meil on esimene naispresident. Siit jõuangi naiste positsioonini ühiskonnas ehk võrdse võimaluseni võrdselt tippu jõuda. Väidan, et praegu seda võrdset võimalust sageli ei ole.

Nii pean õigeks ja vajalikuks nö triibuliste valimisnimekirjade kohustuslikkust, kus naised ja mehed on vaheldumisi. Lihtne näide: Eesti elanike seas on 53% naisi, kuid parlamendisaadikutest on naisi alla kolmandiku. Nimetan triibulisi nimekirju klaaslae likvideerimiseks. Leedu näitas meile eeskuju ja astus olulise sammu ühiskonna võrdõiguslikumaks muutmisel, tehes ettepaneku riigiettevõtete juhatuses sookvootide kehtestamiseks. Järgime eeskuju?

Võrdse palga päeva põhisõnum on minu jaoks klaar: töötasu avalikustamine tööpere sees ja naistele võimaluse andmine tippkohtadel kaasa lüüa.

Miks? Sest on aasta 2017.

Sotsid vähendavad palgalõhet

• Anname tööinspektsioonile õiguse kontrollida meeste ja naiste palkasid, et tuvastada palgaerinevused.
• Tänu pensionireformile ei kandu naiste keskmiselt madalam sissetulek drastiliselt üle meeste pensionist väiksemaks pensioniks.
• Tulekul on ka vanemapuhkuse ja vanemahüvitise süsteemi reform. Loodav paindlikum süsteem toetab seda, et ema ja isa lapse eest võrdsemalt hoolitseksid. Teiseks eesmärgiks on aidata kaasa mõlema vanema tööturul osalemisele.

Erinevad praktikad palgalõhe vähendamiseks Eestis

• Läbipaistvad palgad
• Vanemahüvitiste ja puhkuste süsteem
• Naiste majanduslik sõltumatus, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse edendamine naiste hulgas
• Segregatsiooni vähendamine tööturul
• Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine ja nn palgaspidomeetri loomine