Tallinna eelmise linnavalitsuse algatatud „Igale lapsele oma puu“ oli 2025. aastal ellu viidud puude istutamise programm, mille eesmärk oli tuua linnaruumi juurde tuhandeid puid ja põõsaid ning muuta Tallinna elukeskkonda rohelisemaks ja kvaliteetsemaks. Programmi käigus istutati Tallinnas ligi 3500 puud ja põõsast 193 asukohta. Nüüd on Lasnamäe linnaosavanem Miroslav Berezovski avaldanud arvamusloo, milles seab kahtluse alla nii projekti mõttekuse, selle maksumuse kui ka puude istutamise kohad ning nimetab seda sisuliselt valimiseelseks poliitiliseks ettevõtmiseks.

Kuna Berezovski juhib täna ise Lasnamäe linnaosa, on tema loos üks päris oluline vastuolu. Ta räägib palju sellest, mida eelmine linnavalitsus oleks pidanud tegema teisiti, kuid märksa vähem sellest, mida tema ja tema erakonna juhitud linnavalitsus peaks praegu tegema, et Tallinna avalik ruum oleks paremini hooldatud.

Alustuseks tasub meenutada, miks linnadesse üldse puid juurde istutatakse. Linnad kuumenevad ning kuumaperioodid muutuvad järjest tõsisemaks probleemiks. Puud pakuvad varju, aitavad jahutada linnakeskkonda ja vähendada kuumasaarte efekti, seovad süsinikku, püüavad õhusaastet ning aitavad vähendada sademevee äravoolu. Lisaks muudavad puud tänavad ja elurajoonid inimestele meeldivamaks ning aitavad muuta tihedalt hoonestatud linnakeskkonda mitmekesisemaks.

Eriti oluline on see Lasnamäel. Paneelmajade, asfaltkatte, parkimisplatside ja suurte murualadega keskkonnas ei ole paljudel inimestel võimalust oma kodu ümber ise puud istutada. Avalik linnaruum on nende aed ning puud ja muu haljastus ei ole seal pelgalt dekoratsioon, vaid oluline osa elukeskkonnast.

Pirital eramajas elav Lasnamäe linnaosavanem Miroslav Berezovski muidugi ei pruugi mõista samamoodi, millist rõõmu ja keskkondlikku väärtust võib üks korralik puu pakkuda inimesele, kes elab Lasnamäe paneelmajas. Lasnamäe elanik ei vaja vähem rohelist linnaruumi lihtsalt seetõttu, et tema kodu ümber ei ole oma aeda.

Berezovski väidab, et puude istutamine oli valimiseelne poliitiline projekt. See on üsna lühinägelik vaade linnaruumi kujundamisele. Puu ei ole midagi, mille väärtus lõpeb valimispäeval, vaid vastupidi – suurem osa puu väärtusest tekib alles aastate ja aastakümnete jooksul. Tallinna vanimad puud, mida me praegu linnas näeme, on istutatud aastakümneid ja isegi sajandeid tagasi. Nende istutajad ei saanud ise kogu kasu, mida need puud hiljem linnarahvale pakkusid, kuid see ei muutnud nende otsust vähem mõistlikuks.

George Orwell kirjutab essees „A Good Word for the Vicar of Bray“ mõttest, et inimesed vajavad muu hulgas „puud, mis kasvab meie eluajal“. See on üsna hea kujund ka linnaplaneerimise jaoks: mõistlik linnavalitsemine ei tohiks lähtuda üksnes sellest, mida saab valmis ehitada ja pildile panna ühe valimisperioodi jooksul, vaid ka sellest, millise linnakeskkonna jätame inimestele, kes siin elavad kümne, kahekümne või viiekümne aasta pärast.

Seetõttu ei ole küsimus selles, kas iga 2025. aastal istutatud puu jääb ellu. 3500 puu ja põõsa istutamisel on loomulik, et osa istikutest ei juurdu või hukkub. Kui näiteks kümme protsenti istikutest kuivaks, tähendaks see umbes 350 puud ja põõsast. See on arvestatav probleem, millega tuleb tegeleda, kuid sellest ei saa teha järeldust, et kogu puudeistutamise programm oli mõttetu.

Aga miks on osa puid on kuivanud?

Kastmiskotid on suve jooksul olnud tühjad ning puid ei ole piisavalt hooldatud. Kui värskelt istutatud puu ei saa vajalikul ajal vett, siis ei ole tema kuivamine tõend selle kohta, et puud ei oleks olnud vaja istutada või et projekt oli halb. See on eelkõige märk sellest, et pärast istutamist ei ole puud hooldatud. 

Ja siin on Berezovskil põhjust vaadata peeglisse. Puude hoolduse eest vastutavad töövõtjad peavad oma kohustused täitma ning linnaametnikud peavad nende tegevuse üle järelevalvet tegema. Kui kastmiskotid on tühjad ja puud kuivavad, tuleb välja selgitada, miks hooldust ei ole tehtud, ning tagada, et hukkunud puud asendatakse.

Berezovskil ei ole selle küsimuse lahendamiseks vaja vaadata eelmise linnavalitsuse poole. Ta võib vaadata omaenda erakonnakaaslaste ja koalitsioonipartnerite poole. Praegune linnavalitsus otsustab, kuidas linna haljastust hooldatakse ja kui hästi ametnikud oma tööd teevad.

Kui Lasnamäel on kuivanud puud, tühjad kastmiskotid või hooldamata haljastus, siis ootavad elanikud linnaosavanemalt lahendust, mitte selgitust selle kohta, mida eelmine linnavalitsus aasta tagasi tegi.

See on eriti kummaline olukorras, kus Tallinna praegune linnavalitsus ei suuda korralikult niita, puid hooldada ega kõiki linna põhifunktsioone piisava kvaliteediga täita. 

Samuti on eksitav Berezovski arvutus, mille kohaselt võiks 1200 Lasnamäele istutatud puu ja põõsa kastmine maksta üle poole miljoni euro aastas ning kümne aastaga üle viie miljoni euro. Selline arvutus eeldab, et praegused hoolduse ühikuhinnad jäävad kümneks aastaks samaks ning et kõiki istikuid tuleb kogu selle perioodi jooksul sama intensiivselt kasta. See ei ole realistlik eeldus. Noore puu hooldusvajadus on suurem kui väljakujunenud puul ning puu juurestiku arenedes väheneb vajadus samas mahus kastmise järele. Seetõttu ei saa ühe aasta hoolduskulu lihtsalt kümnega korrutada ja esitada tulemust kümne aasta vältimatu kuluna.

Ka Berezovski võrdlus linnapuude ja 35-eurose puuistiku vahel on eksitav. Avalikku linnaruumi istutatav puu ei ole võrreldav väikese aianduspoest ostetava istikuga. Linn istutab suuremaid, 6–10 aasta vanuseid puid, mille puhul on oluline nii istiku kvaliteet ja kujunenud juurestik kui ka vastupidavus avalikus ruumis. Istiku hinnale lisanduvad kasvukoha ettevalmistamine, kaevetööd, kasvupinnas, toestus, projekteerimine, tehnovõrkude kooskõlastused ning mitmeaastane hooldus. 2025. aasta hankes olid näiteks lehtpuude istikute hinnad suurusjärgus 410 eurot, viljapuudel 289 eurot ja okaspuudel 270 eurot.

Kui mõni konkreetne istutuskoht osutub sobimatuks, tuleb seda loomulikult tunnistada ja vajadusel lahendada. Linnaplaneerimise kvaliteeti tulebki hinnata asukoha, kasvutingimuste ja pikaajalise mõju järgi. Üksikud probleemsed istutuskohad ei ole aga argument selle vastu, et Tallinnas üldse puid juurde istutada.

Sama kehtib Berezovski küsimuse kohta, miks „Igale lapsele oma puu“ pärast 2025. aastat ei jätkunud. Sellele küsimusele saab ta vastuse taakord omaenda koalitsioonikaaslastelt. Praegu on Tallinnas võimul nemad ning nemad otsustavad, millised projektid linnaeelarvest jätkuvad ja millised lõpetatakse. Kui nende hinnangul vajab Tallinn rohkem puid, ei takista neid miski sellist programmi jätkamast. Kui nad seda ei tee, on tegemist nende poliitilise valikuga, mitte eelmise linnavalitsuse otsusega.

Puu tuleb tõepoolest istutada õigesse kohta. Kuid sama oluline on pärast istutamist selle eest hoolitseda.

2025. aastal tegid sotsiaaldemokraadid otsuse tuua Tallinna juurde tuhandeid puid. 2026. aastal on Berezovski ja tema koalitsioonikaaslaste ülesanne näidata, kas nad oskavad nende eest hoolitseda.

Seega, hea linnaosavanem Berezovski: kasta puud ära ja vaata siis, kuidas need kasvavad.

Hea linnaosavanem Berezovski, kasta puud ära ja vaata siis, kuidas need kasvavad