Meie programm on pikk ja põhjalik – täis erinevaid ideid ja lahendusi Tartu paremaks muutmiseks. Täisprogrammi saad lugeda siit.

Selles kokkuvõttes oleme välja toonud kõige olulisemad punktid lihtsas ja loetavas keeles – just need, mis seonduvad feministlike linnajuhtimise põhimõtetega: turvalisus, hoolivus, ligipääsetavus, kaasatus ja kõigi häälte väärtustamine.

Tahad kaasa mõelda, kommenteerida või küsimusi küsida?
Liitu meie Facebooki grupiga Naise näoga linn!

Üheskoos arutame, kuidas muuta Tartu ja teised linnad turvalisemaks, ligipääsetavamaks ja hoolivamaks – linnadeks, kus igaüks loeb.

Millise linna eest me seisame?

• Turvaline ja inimnäoline linn. Rohkem pinke ja varjualuseid, parem valgustus, vähem kihutamist. Lapsed saavad ise turvaliselt kooli.
• Roheline ja puhas linn. Rohkem haljastust, pargid ja rohealad iga linnaosa lähedal.
• Lühikeste vahemaade linn. Teenused (lasteaed, kool, pood) on kodu lähedal – jalgsi ja rattaga on mugav liigelda.

Kuidas liigume?

• Rahulikum liiklus. Kesk- ja vanalinnas eelis jalakäijale; kiirused alla, liiklus rahulikumaks.
• Jalgrattateed päriselt ühendusse. Tekib ühtne rattateede võrk; kus on turvaline ja saab rattaga sõita mõlemas liikumissuunas.
• Bussiliiklus toimuvaks. Õpilastele ja tudengitele tasuta; liinid ja ajad seatakse inimeste liikumise järgi (lapsevanemad, eakad, noored).

Kuidas kõigil on ligipääs?

• Universaaldisain. Teenused ja hooned on tehtud nii, et igaüks – ka liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimene – saab iseseisvalt hakkama.
• Talvised kõnniteed korda. Linn võtab kõnniteede hooldamisel suurema rolli.
• Spordi- ja mänguväljakud kõigile. Rampe juurde ja ligipääsetavusega arvestatakse igas linnaosas.
• Abi abivahenditega. Toetus juhtkoerale, tugiisikud nägemispuudega inimestele, paindlikum sotsiaaltransport.
• Ligipääsetavuse nõukoda. Otsustesse kaasatakse huvirühmad, et vigu ennetada, mitte hiljem parandada.

Kuidas hoolime?

• “Ühe ukse” põhimõte. Kui on mure (sotsiaalabi, tervis, pere), piisab ühest kontaktist – sealt saad abi ja suunamise.
• Koduteenused laiemaks. Toit ja ravimid tuuakse koju, aidatakse kodu turvalisemaks teha.
• Heaolumeistrid. Spetsialistid aitavad kodu kohandada, et inimene püsiks iseseisev võimalikult kaua; digiabiks on “digi-heaolumeistrid”.
• Hooldus taskukohasemaks. Hoolduskulud kaetakse koos omavalitsusega, et pere hakkama saaks.
• Rohkem tugiisikuid ja koordinaatoreid. Abi ei jää toppama asutuste vahel; üks inimene aitab teenuseid kokku siduda.
• Vaimne tervis kättesaadavaks. Nõustamine ja peretugi igas linnaosas, mitte ainult kesklinnas.
• Eakate üksildus väheneb. Suhtluskaaslased, kõnniringid, üritused; uued päevakeskused ja hooldekodukohad.

Kuidas hoiame kõiki turvaliselt?

• Lähisuhtevägivalla ennetus ja abi. Kriisieluruumid, nõustamine, koostöö politseiga.
• Kogukond tugevamaks. Ennetus ja naabruskoostöö, et tänaval oleks turvaline igaühel – naisel, lapsel, eakal, vähemusrühmade esindjatel.

Kuidas kaasame otsustesse?

• Noorte hääl kuuldavaks. Noortel on oma kaasav eelarve – nad otsustavad, kuhu kulub osa linna rahast.
• Varajane kaasamine. Asumiseltsid, huvirühmad ja kogukonnad kutsutakse aruteludesse juba alguses, mitte lõpus.
• Läbimõeldud osalusviisid. Avatud valitsemise tegevuskava kirjeldab võimalusi ja põhimõtteid osalusvõimalused ei tegi järsku või kogemata, jättes kedagi kõrvale. Kaasamiskava annab ajakava.
• Kaasava eelarve maht kasvab. Häid ideid arendatakse edasi ka siis, kui need esimesel korral ei võida.
• Võrdsus on reegel. Andmeid kogutakse selle kohta, kas teenused on kõigile võrdselt kättesaadavad; kui pole, tehakse muutused.
• Võrdõiguslikkus strateegiates. Naiste, vähemuste ja LGBTQI+ inimeste vaade on kõigis linna plaanides sees.

Kuidas anname võimalusi (eriti naistele)?

• Ettevõtlus naistele ja noortele. Inkubaatorid ja toetused, mis arvestavad pere- ja tööelu ühildamist; aus ligipääs linna hangetele.
• Paindlik töö. Linn julgustab tööandjaid pakkuma kaugtööd ja paindlikke graafikuid, et pereelu ja töö sobituks.
• Stabiilne tugi huvikaitsele. Naiste ja laste huvikaitseorganisatsioonidele püsirahastus (mitte üksnes projektidest).

Kuidas haridus püsib tugev?

• Õpetajale väärikas koht. Töötingimused ja tasu lepitakse kokku; koolid ja lasteaiad renoveeritakse plaani järgi.
• Abi koolis olemas. Tugispetsialistid, kiusuennetused, vaimse tervise toetus; huvihariduse tugi kasvab.
• Nutiajastu targalt. Ühtsed telefonireeglid koolis ja mõistlikud tehisaru-lahendused õppetöös.

Lühidalt: turvalisem tänav, paremad bussid ja rattateed, talvised kõnniteed korda; abi jõuab inimeseni, mitte inimene ei pea abi taga ajama; iga hääl on kaasatud, eriti noorte ja vähemuste oma; naistel ja teistel alaesindatud rühmadel on linna poolt toetatud võimalused – ettevõtluses, töös ja otsustes.
Eesmärk on lihtne: Tartu, kus igaüks loeb.

Tartus seisavad feministliku linnajuhtimise eest:

Elo Kiivet – 428
Heljo Pikhof – 429
Eveliis Padar – 431
Maarja Maatee – 433
Joanna Hoffmann – 435
Piret Maasik – 440
Elsa Leiten – 442
Laila Kaasik – 444

Loe rohkem, miks tasub valida just naisi!