Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof rõhutas täna riigikogu kõnetoolist hoolekandereformi kiire käivitamise vajadust, et lõpuks ometi leeveneksid pikaajalist hooldust vajavate inimeste mured. Paraku ei toetanud riigikogu enamus sotsiaalhoolekande seaduse teisel lugemisel lahendust, mis oleks abi vajavate eakate ja nende lähedaste olukorda kergendanud.

„Reformi hädavajalikkusest on räägitud pikki aastaid, kuid tegudeni pole jõutud, mille üheks põhjuseks on mõtteviis „minuga seda ei juhtu.“ Aga juhtub, me kõik jääme vanaks. Me ei saa vananemist panna pausile seniks kuni riik eakate väärikust austama hakkab. Pikaajalise hoolduse põhiprobleemiks on inimeste kõrge omaosalus hooldekodu eest tasumisel, mis on järjest tõusnud ja moodustab praegu 80 protsenti hooldekodu maksumusest. Heal juhul katab pension sellest poole,“ ütles Pikhof.

Tema sõnul on erinevate hinnatõusude ja hooldajate palgasurve mõjul tõusnud kohatasu keskmiselt 50–100 euro võrra. „Kohatasu kihutab pensionitõusust kaks korda kiiremini. Üha enam sõltub pääs hooldekodusse eaka, tema laste rahakoti paksusest, mis on ebahumaanne ja vastuolus põhiseaduse mõttega,“ märkis Pikhof.

Riigikogu suur saal lükkas täna koalitsioonisaadikute häältega tagasi sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku, mis oleks teinud koha hooldekodus pensioni eest kättesaadavaks – hinnavahe jäänuks riigi ja omavalitsuste kanda. „Oleme järjepidevalt seisnud ja seisame edasi sellise hoolduse korraldamise  eest, mis laseks eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus toime tulla ja vajadusel pensioni eest hooldekodus elada,“ lausus Pikhof.

Sotsiaaldemokraatide teine ettepanek nägi ette, et lapsetoetused tuleb toimetulekutoetuste arvutamisel lugeda perekonna sissetulekute hulka. „Süvavaesuses elavad ja toimetulekutoetust vajavad lastega pered peavad saama riigilt suuremat tuge. Juba koroonakriisi ajal kannatas lastega perede sissetulek, hüppelised hinnatõusud on perede elujärge veelgi halvendanud,“ tõdes Pikhof. Ka see ettepanek hääletati maha.