Eesti poliitilises kultuuris võiks Taani kogemusest õppida eelkõige rohkem sisulist argumenteeritud arutelu ning vähem vastandumist ja kritiseerimist.
Olles peale gümnaasiumi Taanis rahvakoolis käinud, aastaid Taani Kultuuri Instituudis ja taani gruppide giidina töötanud ning poliitikahuvilisena sealses ühiskonnas toimuvat jälginud, jagan Taani riigivisiidi nädala raames mõtteid selle riigi poliitikast, kus pikk demokraatia traditsioon tagab stabiilse ja küpse juhtimise.
Negatiivne parlamentarism ja vähemusvalitsuste toimimise kultuur
Taani parlamendis Folketingis kehtib üleriigiline valimiskünnis kaks protsenti, kuid teatud tingimustel on võimalus parlamenti pääseda ka sellest madalama toetusega.
Madal valimiskünnis toob kaasa paljude erakondade esindatuse ning suure poliitilise killustatuse. Näiteks on 179-liikmelises Folketingis praegu esindatud 16 erakonna esindajad. Neist kaks esindavad Gröönimaad ja kaks Fääri saari kui autonoomseid piirkondi Taani Kuningriigi koosseisus.
Valitsuse on moodustanud kolm parteid ja sisuliselt on tegemist vähemusvalitsusega, sest neil puudub 85 mandaadiga parlamendi koosseisu enamus. Taanis ongi vähemusvalitsused pigem norm kui erand, tegemist on negatiivse parlamentarismiga. See tähendab, et valitsusel ei pea olema otsest toetushäälte enamust, küll aga ei tohi tal Folketingis olla toetusest suuremat vastuseisu.
Seaduseelnõude vastuvõtmiseks tuleb leida toetust valitsusväliste erakondade hulgast. Mida rohkem toetajaid leidub, seda suurema stabiilsuse see ühiskonnas loob, kuna laiapõhjaline huvide kaasamine kaotab vajaduse seadus peatselt jälle ümber teha. Valitsejad peavad olema suutelised kompromissideks, rohketeks läbirääkimisteks ja koostööks opositsiooniga. Taoline kaasatus annab ka opositsioonierakondadele võimaluse kokkulepete puhul oma eesmärke ellu viia, säilitab kompromissi- ja koostöövalmiduse ning vähendab vastandumist.
Eestis oleme harjunud peale valimisi moodustama nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil koalitsioone. Peetakse koalitsioonikõnelusi, lepitakse kokku, mida valimisperioodil ellu viiakse, sõlmitakse lepe ja järgnevate aastate otsuseid kujundab koalitsiooni laua taga kokku lepitu.
Kui kokkuleppeid ei saavutata või koostöö ei toimi, siis koalitsioon laguneb ning moodustatakse uus ja sõlmitakse uued kokkulepped. Taolised muudatused toovad kaasa halduskoormust ning kahandavad valijate usaldust poliitikute vastu. Samuti puudub opositsioonierakondadel peaaegu täielikult võimalus enda eesmärke ellu viia ning soov vastandumist ja kritiseerimist vältida.
Kui otsuseid langetab vähemusvalitsus, kes vajaliku toetuse saamiseks peab kaasama opositsiooni juhtumipõhiselt, aitab see tõsta otsuste kvaliteeti. Juhipositsioonil olevad inimesed ei ole seal mitte ainult kokkulepete tõttu, vaid nad peavad olema ka tugevad, koostöövõimelised ja kaasavad juhid, kes suudavad sõlmida erakondade üleseid kokkuleppeid.
Vähemusvalitsus kohalikul tasandil oleks Eestis ehk lihtsamini teostatav kui riigi tasandil, sest volikogudes on lisaks erakondade esindajatele ka valimisliitude liikmeid, kes keskenduvad eelkõige kohalikule vaatele. Otsuseid saaks teha just selles omavalitsuses oluliste teemade kaupa, otsides iga kord toetajaid juhtumipõhiselt nii koalitsioonist kui ka opositsioonist.
Rohkem koostööd, selgitamist ja erinevate osapoolte ärakuulamist võiks saada ka Eesti poliitikakujundamise osaks. See tooks kaasa otsuste kvaliteedi tõusu ja rahva suurema usalduse poliitikute vastu. Säilib küll oht valla- või linnavalitsuse umbusaldamiseks, kuid seda enam on oluline, et juhtimise juures oleks osavad ja koostöövõimelised poliitikud.
Poliitiline kultuur ja viisakas suhtlusstiil
Taani poliitiline stabiilsus ei tulene seega mitte arvulisest enamusest, vaid küpsest poliitilisest kultuurist, koalitsiooniväliste kokkulepete sõlmimise võimekusest ja tulemustele orienteeritusest. Poliitikud seisavad küll oma maailmavaate eest, kuid üldjuhul puudub ideoloogiline jäikus, mis takistaks toimivate kokkulepete tegemist ja lahenduste leidmist.
See kajastub ka debattide pidamises. Arutelud on enamasti argumenteeritud, rahulikud ja kompromissile suunatud. Esikohal on lahenduste leidmine, mitte vastandumine või emotsioonid. Ükskõik kui tulised poliitilised arutelud on võitlus oma seisukohtade eest ning kui debatt on peetud, suudetakse teise osapoolega suheldes jääda viisakaks, väärikaks ja sõbralikuks.
Eesti poliitilises kultuuris võiks Taani kogemusest õppida eelkõige rohkem sisulist argumenteeritud arutelu ning vähem vastandumist ja kritiseerimist. See tähendaks keskendumist probleemide lahendamisele ning valmisolekut teha koostööd ka eriarvamuste korral.
Probleemide lahendamine eeldab poliitikutelt muidugi teemadesse süvitsi minemist, otsuste mõjude analüüsimist ja mõistmist, poolt- ja vastuargumentide sõnastamist ning selget kommunikatsiooni. Mõnikord tundub Eesti poliitikuid vaadates, et süvitsi mineku ja debateerimise asemel on lihtsam hääletada ja otsustada parteikontori või tagatoa suunistest lähtuvalt. Käsutäitjatel pole põhjust ega vajadust süvitsi minna ega argumenteeritud debatti pidada, mis omakorda mõjub kehvasti poliitikute mainele.
Arutlev demokraatia ja noorte varajane kaasamine
Taani poliitilist süsteemi iseloomustab kõrge läbipaistvus ja teadlik kodanike, huvirühmade ja ekspertide kaasamine nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Selliseid deliberatiivse ehk arutleva demokraatia algatusi, eestvedajaid ja platvorme on mitmeid.
Kaasamine on sisuline ja mitte lihtsalt “linnukese pärast”. Juhtidel valitseb selge arusaam, et otsused on kvaliteetsemad ja kodanike usaldus riigi ja omavalitsuse vastu suurem kui otsuseid ei tehta ülevalt alla, vaid need kasvavad välja kodanike või huvigruppide ettepanekutest ja varasest kaasamisest.
Kaasamiste ja konsultatsioonide raames valmivad materjalid, seisukohad ja esitatud ettepanekud on dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavad. See võimaldab avalikkusel jälgida, kuidas otsused kujunevad, milliseid argumente kaalutakse ning millisel viisil erinevad huvid lõplikes otsustes kajastuvad.
Lisaks sellele panustab Taani teadlikult kodanike poliitilise kirjaoskuse kasvatamisse. Koolides selgitatakse juba varases eas demokraatia toimimist, valimissüsteemi ja avaliku sektori rolli ning kodaniku vastutust ühiskonnas.
Näiteks omavad põhikooli õpilased üsna head ülevaadet, milliseid makse tuleb maksta, kui palju sellest läheb riigile ja kui palju kohalikule vallale ning mida täpselt tema ja tema pere selle eest vastu saab, olgu selleks kool, lastehoid, tervishoid või kohaliku taristu korrashoid.
Varajane kodanikuhariduse andmine aitab kaasa vastutustundlike ühiskonna liikmete kasvatamisele. See ei jäta ruumi Eestis üsna levinud vaatele, kus “maksude maksmine on karistus” ning oma nutikus tuleb suunata nende optimeerimisse. Vastupidi, maksude maksmine on väärikas panus oma riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisse.
Aktiivse kodaniku kasvatamise hea näide on hetkel ehk jaanuaris-veebruaris toimuv Skolevalg ehk koolivalimised. See on üleriigiline hariduslik valimissimulatsioon 8.–10. klassi õpilastele. Programmi korraldavad Taani parlament ja haridusministeerium koostöös Taani noorteühenduste liiduga alates 2015. aastast. Tavaliselt osaleb selles ligi 70 000 noort koolidest üle kogu riigi.
Tegu ei ole pelgalt sümboolsete “mänguvalimistega”, vaid struktureeritud õppeprotsessiga, mis kestab kuus õppetundi ja lõppeb päris valimisprotseduuri läbimisega. Õpilased analüüsivad poliitilisi võtmeküsimusi, õpivad argumenteerima ja tutvuvad erakondade ning noorteorganisatsioonide seisukohtadega. Paljudes koolides toimuvad ka debatid noorte poliitikutega. Valimispäeval kasutavad õpilased päris valimiskaarte ja -sedeleid ning tulemused kuulutatakse välja Taani parlamendihoones Christiansborgis ning seda on võimalik jälgida otseülekandena.
Skolevalg on oluline, sest see aitab noortel õppida demokraatiat praktilise kogemuse kaudu. Noored ei omanda üksnes teoreetilisi teadmisi, vaid harjutavad arutlemist, otsustamist ja hääletamist. See kasvatab poliitilist enesekindlust ning vähendab hilisemat tõrget tegelikel valimistel osalemisel. Samuti pakub programm varajast kokkupuudet demokraatiaga, aidates mõista, kuidas poliitilised otsused ja kompromissid tegelikult sünnivad. Seejuures tasub tähele panna, et tegu on püsiva, parlamendi ja ministeeriumi toetatud algatusega, mis annab noortele selge sõnumi, et nende aktiivseks kodanikuks kujunemist võetakse Taanis tõsiselt.
Kaasamine ja kodanikega suhtlemine ei toimu mitte ainult enne järjekordseid valimisi nagu Eestis kombeks kipub olema. Tegemist on süsteemse ja järjepideva avatusega, kus kodanikud ei ole mitte otsuste passiivsed adressaadid, vaid tajuvad end aktiivsete osalistena ühises valitsemises. See omakorda tugevdab taanlaste usaldust poliitiliste institutsioonide vastu ning aitab kaasa stabiilsele ja koostööpõhisele poliitilisele kultuurile nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Kodanikuühiskonna roll ja üksikisiku vastutus
Taani ühiskond tugineb tugevalt usaldusele, kogukondlikule vastutusele ja aktiivsele kodanikurollile. Kodanikuühiskond ei ole Taanis poliitika kõrvalnähtus, vaid demokraatia lahutamatu osa.
Laialt on levinud arusaam, et riik loob raamid ja võimalused, kuid ühiskonna toimimine sõltub suurel määral sellest, kui valmis on inimesed ise panustama. Seetõttu ei oodata kõigi probleemide lahendamist riigilt, vaid peetakse loomulikuks, et kodanikud osalevad vabatahtlikult erinevate kohalike algatuste ja otsustusprotsesside kujundamises.
Taanis on väga tugev vabatahtliku tegevuse ja ühingulise elu traditsioon. Spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonid toetuvad suurel määral vabatahtlike tööle ning kohalikul tasandil on tavapärane, et elanikud panustavad kogukonna arengusse läbi seltside, hoolekogude ja nõukogude. See loob tiheda sideme üksikisiku ja avaliku võimu vahel ning tugevdab tunnet, et ühiskond on “meie ühine asi”, mitte midagi kauget ja eemalolevat.
Olulist rolli mängib siin ka töö- ja elukorraldus. Taani tavapärane töönädal on 37 tundi, mis jätab inimestele rohkem aega perele, kogukonnale ja vabatahtlikule tegevusele. Tasakaal töö ja vaba aja vahel toetab otseselt kodanikuaktiivsust ja osalemist ühiskondlikes protsessides. Kui inimestel on aega ja energiat, on nad valmis ka vastutust võtma.
Minu mälestus Taanis elamisest on see, et reede lõunast olid kontorid tühjad, kuna ei mindud mitte varakult nädalavahetust pidama, vaid panustati need töönädala viimased tunnid endale südamelähedase vabaühenduse tegevusse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Eestis ei võta kaasamis- ja otsustusprotsessid tavaliselt nii palju aega kui Taanis, aitab sealne koostööpõhine lähenemine ühiskondlikele küsimustele vähendada kodanike rahulolematust ja ükskõiksust. Inimestel on võimalus kaasa rääkida, osaleda otsuste tegemises ning tunda, et riik on ühine ettevõtmine, kus igal liikmel on lisaks õigustele ka kohustused ja vastutus.
Taanlastel on demokraatia kujunemiseks olnud küll ligi poolteist sajandit rohkem aega kui meil, aga sellest hoolimata ei peaks ka meie kiirustama otsuste tegemisega, vaid eelistama läbimõeldud ja ühist arutelu.
Kasutatud allikad
- Taani parlamendi koduleht.
- Taani valitsuse koduleht.
- Kodanike kogu We Do Democracy veebilehed www.wedodemocracy.dk ja www.wedodemocracy.com.
- Haridusprogrammi Skolevalg koduleht.