Raudtee-ehitusega põhjendamatu venitamine on järjekordne näide valitsuse üleolevast suhtumisest Eesti inimestesse ja ettevõtjatesse.
Veel hiljuti oli Rail Baltica eesmärk selge: ühendus pidi valmima 2030. aastaks. Nüüd näeb valitsuse ajakava ette, et Tallinna–Pärnu lõik valmib 2032. aastal ning raudtee jõuab Läti piirini 2034. aastal. Balti peaministrite värske kokkulepe seab kogu põhitrassi avamise sihiks järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi ehk aastad 2028–2034, samas kui veel kuu aega tagasi kinnitasid nii taristuminister kui ka peaminister, et liigume põhitrassi väljaehitamisel 2030. aasta graafikus. Tähtaegade edasilükkamise otsuse tagamaadest ei ole seni Riigikogule mitte mingit teavet antud. Peaminister Kristen Michal lihtsalt teavitas meid otsusest meedia vahendusel. Selline käitumine näitab selgelt praeguse valitsuse üleolevat suhtumist seadusandjasse, aga laiemalt ka Eesti inimestesse ja ettevõtjatesse, kes on oodanud paremaid ühendusi juba aastaid.
Millal saab rongiga Tallinna?
Pärnu inimese jaoks tähendab see lihtsat küsimust: millal saab ta päriselt rongiga Tallinna sõita? Kristel Voltenberg küsib oma avalikus kirjas peaministrile just seda. Endise Pärnu linnapeana juhib ta tähelepanu, et linn, elanikud ja ettevõtjad on aastaid teinud plaane lubatud rongiühendust silmas pidades. Reisiterminal, selle ümber kujunev linnaruum ja ettevõtjate investeeringud ei ole tabeliread ehitusgraafikus. Kui riik muudab tähtaega, muudab ta ka eeldusi, mille põhjal teised on oma otsuseid teinud.
Seepärast tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Riigikogus ettepaneku valitsusele ehitada Tallinna–Pärnu lõik valmis siiski 2030. aastaks. Me ei väida, et ainuüksi tähtaja väljakuulutamine paneb rongid sõitma. Aga selle ettepanekuga saame vähemalt nõuda valitsuselt konkreetset ehituse ja rahastamise kava, mida peab esitama kolme kuu jooksul: millised tööd tuleb teha, kes nende eest vastutab, kui palju raha on igal aastal vaja ja millal saab reisiliiklus alata.
Tallinna–Pärnu ühendusel on väärtus ka siis, kui Läti suunas ei saa veel sõita. Kusjuures äsja teatas ka Leedu, et nemad jätkavad Kaunase-Panevėžyse lõigu ehk siseriiklikult tähtsat ehitust samuti 2030. aasta tähtajaga, hoolimata sellest, et kogu trassi valmimine venib!
Ka Eesti-siseselt annaks toimiv reisirong paremad võimalused nii Pärnumaa, Raplamaa kui Harjumaa inimestele liikuda tööle, õppima ning teenuseid kasutama. Parem ühendus toetaks turismi ja ettevõtlust. See kasu ei teki rööbaste valmimisest üksinda: valmis peavad olema ka jaamad, elektrivarustus, liiklusjuhtimine, rongid ning kõik ohutuks kasutuselevõtuks vajalikud lahendused. Seetõttu peab valitsuse kava ütlema nii ehituse lõpetamise kui ka esimese reisirongi võimaliku väljumise aja.
Ehitusega venitamine võib minna kallimaks
Valitsuse peamine põhjendus aeglasemale ehitusele on võimalus kasutada rohkem järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi raha ja vähendada lähiaastate koormust riigieelarvele. Suurt investeeringut ei saa rahastada pelga sooviga. Ent ka edasilükkamine on valik, millel on hind. Ehitushinnad ja rahastamiskulu võivad muutuda, ühenduse kasutamisest saadav kasu lükkub edasi ning järgmise eelarveperioodi toetuse täpne maht pole veel kindel. Euroopa Liidu uue rahastusperioodi 2028-2034 vahendeid saab kasutada ka nii, et esmajoones ehitatakse välja Tallinna-Pärnu lõik 2030. aastaks ja siis ülejäänud osa 2034. aastaks.
Avalikkus väärib kõrvutatavat arvutust. Kui palju nõuab vahendeid Tallinna–Pärnu lõigu valmimine 2030. aastal ja kui palju 2032. aastal? Kui suur osa rahast on juba olemas, kui suur osa sõltub tulevastest otsustest? Milline on kummagi ajakava mõju riigieelarvele ja ühenduse kasutamisest saadavale kasule? Kiirem ehitus võib nõuda raha varem, aeglasem ehitus ei tähenda iseenesest väiksemat kogukulu. Arvestama peab ka seda, et ehitusele kuluvast rahast laekub maksudena riigieelarvesse 35-40%. Seni, kuni neid variante pole samadel alustel võrreldud, ei saa kumbagi maksumaksjale soodsamaks kuulutada.
Jaam on, aga rongi ei tule?
Seejuures ei alga me nullist. Rail Baltic Estonia pidas juba 2024. aastal Tallinna–Pärnu lõigu valmimist 2029. aastaks tehniliselt võimalikuks. See varasem hinnang ei tõesta, et 2030. aasta tähtaeg on praeguses seisus kindel, kuid annab tugeva aluse selle teostatavust põhjalikult kontrollida. Ka Pärnu reisiterminali valmimine on kavandatud 2030. aastaks. Oleks kummaline ehitada valmis jaam ning jätta inimesed veel aastateks rongi ootama!
Rail Baltica on Eesti ühendus Euroopaga ja strateegiline taristu sõjalise mobiilsuse võtmes. Kogu koridori toimimiseks on vaja Läti ja Leedu edenemist, kuid naaberriikide võimalik hilinemine ei pea määrama seda, millal saame kasutada Eesti-sisest Tallinna–Pärnu lõiku. Mõlemat eesmärki tuleb hoida korraga: teha koostööd rahvusvahelise ühenduse nimel ning avada valmis Eesti lõik esimesel võimalusel.
Riigikogu peab saama ehituse edenemisest ülevaate vähemalt iga poole aasta järel. Kui ajakava või maksumus muutub, tuleb sellest rääkida õigel ajal ja esitada vajalikud rahastamisotsused avalikuks aruteluks. Nii saavad inimesed ja ettevõtjad tugineda tegelikule plaanile.
Pärnu-, Rapla- ja Harjumaa inimesed, omavalitsused ja ettevõtjad ei vaja uut umbmäärast lubadust. Nad vajavad valmimise kuupäeva, milleni viib usutav tööde ja rahastuse kava. Meie ettepanek on selge: ehitame Tallinna–Pärnu raudtee valmis 2030. aastaks ja teeme valitsuse järgmised sammud Riigikogule ning avalikkusele kontrollitavaks.