Riigikogu maaelukomisjoni liige Anti Allas tegi avaliku pöördumise regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele seoses Eesti piimasektori kriitilise olukorraga.
Riigikogu liikme, Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Anti Allase sõnul on Eesti piimatööstusettevõte E-Piim täna tõsistes majandusraskustes, mille mõju ulatub sadade piimatootjate, nende perede, piirkondliku tööhõive ning kogu Eesti toidujulgeolekuni. „E-Piima arendusse ja Paide tehasesse on panustatud märkimisväärselt nii ühistu liikmete raha kui ka maksumaksja vahendeid – toetuste, garantiide ja avaliku sektori kaasrahastuse kaudu. Tänases olukorras seisame reaalse ohu ees, et strateegilise tähtsusega tööstus võib liikuda ühistulisest omandist võõrkapitali kontrolli alla. Minister peab mõistma, et E-Piima raskused ei ole ainult ühe ettevõtte probleem,“ rõhutas Anti Allas.
Allas kirjeldas avalikus pöördumises minister Terrasele, et E-Piima tänane olukord tähendab otseseid rahalisi kahjusid ühistu liikmetele, aga laiemalt ebakindlust kogu sektori investeerimisvõimele ning regionaalset sotsiaalmajanduslikku mõju maapiirkondades. „Paljud ühistu liikmed on teinud investeeringuid arvestusega, et töötlev tööstus jääb tootjate kontrolli alla. Selle mudeli lagunemine tähendab otsest usalduskriisi kogu Eesti põllumajanduskoostöö süsteemis.“
Allas rõhutas, et Eesti piimasektor ei ole ainult majandusvaldkond. „See on maaelu püsimise, regionaalse tasakaalu, toidujulgeoleku ja riikliku vastutuse küsimus. Maksumaksjal ja tootjatel on õigustatud ootus, et avaliku rahaga toetatud strateegilised tööstused teeniksid pikaajaliselt Eesti tootjate, töötajate ja tarbijate huve. Ootame valitsuselt selget poliitilist seisukohta ja konkreetseid samme.“
Avalikus pöördumises esitab Anti Allas ministrile järgmised küsimused, millele oodatakse konkreetseid vastuseid:
- Kas riik on Teie hinnangul teinud piisavalt, et vältida E-Piima sattumist olukorda, kus kontroll võib liikuda väliskapitalile?
- Milline on riigi konkreetne tegevusplaan E-Piima kriisi kontekstis?
– Kas riik peab võimalikuks täiendavaid garantiisid, finantsinstrumente või ajutist osalust?
– Millised on ajaraamid otsuste tegemiseks?
- Kas Eesti riik käsitleb piimatööstust strateegilise sektorina toidujulgeoleku ja regionaalarengu seisukohalt? Kui jah, siis millised on reaalsed kaitsemehhanismid?
- Kuidas plaanib riik tagada, et maksumaksja rahaga toetatud strateegilised tööstused ei liiguks kriisiolukorras automaatselt väliskapitalile?
- Milliseid samme plaanib riik teha, et kaitsta ühistulise mudeli jätkusuutlikkust Eesti põllumajanduses laiemalt?