Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt saatis täna sotsiaalminister Karmen Jollerile kirjalikud küsimused, mis tulenevad nii ministri enda kui teiste koalitsioonipoliitikute vastuolulistest ja segastest sõnumitest hooldereformi jätkumise asjus.
“Hooldereformi ja selle tuleviku kohal valitseb teatav kaos, mis on toonud ühiskonda meelehärmi ja ärevust juurde. Otsa tegi lahti koalitsioonileppe punkt, kus Reformierakond ja Eesti 200 lubavad vähendada omavalitsuste halduskoormust hooldereformi rakendamisel ning kaotada nõude, et inimese omaosalus kompenseeritakse keskmise pensioni ulatuses. Viimase väite lükkas eelmine minister Signe Riisalo justkui ümber, aga päev hiljem selgus meediat lugedes, et valitsuse plaan puudutab just väiksema pensioni saajaid. Segadus on suur ja näib, et meeltesegadust on ka valitsusliidus,” märkis Kütt.
Oma kirjas toob sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Kütt välja Jolleri väite, et ta “ei näe, et muudatus vähendaks vähekindlustatud inimeste kaitset,” kuigi just nende omaosalus hooldekodu kohatasu maksmises on nüüd tõusmas. Samuti selle, et minister kinnitas alles 12. mail riigikogus, et sotsiaalministeerium viib 2026. aasta lõpuks läbi hooldereformi mõjude analüüsi, mille pinnalt selguvad suurimad kitsaskohad ja alles siis saab hinnata, kas ja milliseid muudatusi on vaja.
“Palun selgitage, miks te nüüd ja ilma sisulise analüüsita soovite muuta hooldereformi tingimusi? Miks te liigse bürokraatia sildi all soovite vähendada vähekindlustatud inimeste kaitset? Jaanuari seisuga sai väiksema sissetuleku tõttu toetust 4582 inimest kõigist 11413 hooldekoduteenuse saajast. Kas saate kinnitada, et nende omaosalus ei kasva?” pärib Kütt Jollerilt.
Lisaks peab sotsiaalmister selgitama, milles täpselt seisnevad erinevused tänase korra ja plaanitavate muudatuste vahel ning kuidas peaks tulevikus käima rahvapensioni saaja omaosaluse arvutamine.
“Kui kehtiva seaduse järgi peab omavalitsus aitama väiksema sissetulekuga inimest omaosaluse eest tasumisel, siis kas see kohustus kaob? Koalitsioonilepingu vastav punkt on vormistatud kindlas kõneviisis,” kirjutas Kütt ministrile.