Lihtne on pilduda abstraktseid loosungeid, olgu nendeks Tartu linna väidetav visioonipuudus, plaan B vajadus või midagi muud. Mitmeid selliseid arvamusi lugedes olen aga korduvalt jõudnud arusaamale, et nende ideede esitajad tegelikult ei tea linna tulevikuplaanidest suurt midagi. Olles linna plaanidega palju aastaid hästi kursis olnud, näen, et nii mõnedki Tartu kohta tehtud etteheited on olnud parimal juhul küsitavad, aga vahel ka selgelt väärad.
Linna arengukava pakub nii visiooni kui ka tegevuskava. Arenguvajadused on välja selgitatud, eesmärgid seatud ning ka nende saavutamise mõõdikud ja selleks vajalik tegevus paika pandud. Arengukava täiendavad mitmed valdkondlikud arengudokumendid. Mitmed neist on vägagi ambitsioonikad ja väärivad tunnustust. Nimetada võib näiteks energia- ja kliimakava, kuigi see vajab juba ajakohastamist.
Ilusad sõnad ja arengu-kavad on vähe väärt, kui nende täideviimist ei tähtsustata.
On suurepärane, et Tartu on liitunud linnapeade pakti (üleeuroopaline liikumine, mille osalised võtavad vabatahtlikult energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamise kohustusi) ja saja kliimaneutraalse linna missiooniga jpm. Visioonikust, ambitsiooni ja eesmärkide seadmise julgust on tohutult.
Probleem on hoopis mujal. Selleks pole visioonipuudus, vaid ebapiisavad teod ilusatesse kavadesse kirjutatud plaanide elluviimisel.
Senise tempo puhul pole kahtlust, et näiteks kliimaeesmärkide täitmisest jääb linn kaugele maha. Tehtud on omajagu, aga võinuks märksa enam.
Üksikotsuste tegemisel on edaspidi vajalik senisest märksa rohkem visiooni ja põhieesmärke silme ees hoida, nendest lähtuda. Ilusad sõnad ja arengukavad on vähe väärt, kui nende täideviimist ei tähtsustata.
Miks pahatihti head mõtted ei ole muundunud headeks tegudeks? Peamine põhjus seisneb selles, et olulisemate muudatuste puhul on sageli ka aktiivselt vastuvõitlejaid.
Tõin kliimaeesmärkide näite, kuna selles valdkonnas on arvamuste erisus meeletu. Tartu vajab julgeid ja põhimõttekindlaid inimesi linnaelu kujundama. Vajame linnajuhte, kes lähtuvad otsustamisel andmetest, ekspertide soovitustest ja loomulikult arengudokumentidesse kirja pandud eesmärkidest. Selliseid, kes ei jäta kasulikke samme astumata pelgalt seepärast, et hääleka vähemuse vastuseis võib nende reitingut kahjustada.