Kaasomanikest hollandlased tegid ettepaneku tehase omandamiseks, mille käigus osaliselt hüvitaks nad ka piimatootjate saamata jäänud raha. Ühistu otsustas aga pankroti välja kuulutada, mis tähendab, et pangad panevad tehase müüki. See võimaldaks Eesti kapitalil proovida tehas enda kätte saada.

Mulle on kinnitatud E-piimast ja riigi kõrgelt tasandilt, et hollandlaste käekiri on vägivaldne varade ülevõtmine ja seda nad praegu proovivad. E-piima hapu seis olevat hollandlaste teadliku tegevuse tulemus. Toona, rohkem kui aasta tagasi, kui sotsiaaldemokraadid hoidsid regionaal- ja põllumajandusministri portfelli, kinnitasin Jaanus Murakale, et oleme valmis riigiga Eesti ettevõtjate investeeringuid kaitsma kui hollandlased jätkavad survestamist nagu siis juba näha oli.

On suur vahe kas tehas läheb hollandlastele, kes püüavad edaspidi hoida piima hinna tootjatele maksimaalselt madala või saavad piimatootjad kaasa rääkida selle hinna kujunemisel. Esimesel juhul kooritakse farmidelt seitse nahka, teisel juhul mõjutab see positiivselt kõiki Eesti farme, sest hoiab riigisisese piima kokkuostu hinna pigem kõrgema kui madalamana.

Riigi vaates on aga küsimus, kes riisub koore. Välismaine omanik viib kasumi riigist välja, eestimaine jätab selle pigem Eesti majandusse.

Pankrotilaine ärahoidmine

E-piima võlg tootjatele on 29 miljonit eurot. Hetkel ei suuda mitmed tootjad enam loomi toita ja on muid raskusi. Regionaal- ja põllumajandusministeerium pakub MESi meetmete kohendamist, et saaks pangalaene pikendada. See ei ole aga lahendus. Näiteks ei saa põllumaad tagatiseks panna need tootjaid, kes heinamaid rendivad jne.

Regionaal- ja põllumajandusminister peab kiirkorras valitsusega tegema olukorra leevendamiseks kriisimeetme. Vastavalt vajadustele krediidi garantiidest toetuste või laenudeni. Sotsiaaldemokraadid tegid valitsuses viimati sellise näiteks juurviljakasvatajatele. Raskustes ei ole ainult väiksed tootajad, vaid arvestatava suurusega ettevõtted.

Ebaaus piimahinna alla surumine on aga pihta hakanud. E-piima pankrot mõjutab ka neid tootjaid, kes sinna piima ei tarninud. Mõni tehas on saatnud oma lepingupartneritele juba lepingute ülesütlemise ähvarduse, kui nad ei nõustu uute ja madalamate hindadega. Kohati lausa omahinnast odavamalt piima müüma.

Seda tehakse arvestusega, et ehk lõpetab E-piim tootmise ja sinna piima müünud tootjad on poolmuidu nõus neile piima tarnima. Majanduslikult kasumlik käitumine, kuid tootjaid lämmatav. Minu ootus on, et siin minister Terras kasutab vajalikke riigiasutusi, et taolisele piimahinna muttatampimisele käsi ette panna. Lõpuks on need paljude Eesti piirkondade töökohad, mida siin välja suretatakse.

Majandusminister Keldo kinnitas mulle, et nad teevad kõik, et E-piima tehas töös hoida. See ehk aitab hinna allasurumist ka pidurdada.

E-piima pankrot ei ole lihtsalt äririski realiseerumine, vaid osa väliskapitali vägivaldse ülevõtmise katsest. Küsimus on veel, kas Eesti ettevõtjad ja valitsus, suudavad tehase ja selle kasumi Eestisse jätta. Kas regionaal- ja põllumajandusminister koos valitsusega viskab päästerõnga rahast ilma jäänud tootjatele. Küsimus, mis saab Järvamaa tootjatest ja kuidas ettevõtlus siinkandis areneb.