Sotsiaaldemokraadid pakuvad majanduse tugevdamiseks ning riigieelarve parandamiseks maksukoorma nihutamist keskmiselt perelt rikkama 10% kanda. See tuleneb murest, et keskmise pere suurem maksustamine või riigi põhiteenuste kärpimine teeb põhitarbija vaesemaks ega võimalda sisetarbimist kasvatada niipalju kui meie ettevõtted seda vajavad. 

Eesti majanduse üks põhiküsimusi on, kuidas taastada sisetarbimine, rahastada samal ajal miljardi jagu kasvavaid riigikaitsekulusid ning mitte läbi lõigata majanduse pikaajalist kasvu.

Sotsiaaldemokraadid alandaks keskmise pere maksukoormat ja suurendaks makse ülirikastele ja 10% kõige rikkamatest sotsiaalsete ja majanduslike põhjuste tõttu. Me ei taha, et toimetulekuraskused lõhuksid riigikaitse rahastamise konsensuse ja lõhestaksid meid sisemiselt. Ebaõiglus hävitab usaldust kõige karmimalt, kuid väike riik on kindel vaid seni kuni oleme ühtsed. Seepärast ei tohi alahinnata inimeste toimetulekuraskustest tingitud rahulolematust, mis üpris kiiresti võib riigi poliitiliselt uppi keerata.

Erakonnad, kes lubavad kõike saavutada maksulangetustega, valetavad nahaalselt. Juba näeme, kuidas „Lugege mu huultelt“ kordub mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Isamaa esitluses. Aga kuidas riigi tulude vähendamine müriaadina kasvavaid kulusid katta aitab? Nimelt suurenevad riigikaitse kulutused järgmisel aastal 720 miljonit eurot võrreldes 2025. aastaga. 2029. aastal juba rohkem kui miljard.

Majanduskasvuga me puuduolevat summat ei kata. Üks protsent majanduskasvu suurendab eelarve tulu umbes 130 miljonit eurot. Suvine majandusprognoos ennustab majanduskasvuks 2,5% aastas ehk 325 miljonit eurot. Inflatsioon samal ajal aga kasvatab kulusid. Seega parandab majanduskasv riigieelarve seisu umbes 130 miljoni euro võrra aastas.

Urmas Reinsalu plaan tõsta ümber eurotoetuseid ei aita meid palju kaugemale seetõttu, et kui Isamaa ükskord valitsusse jõuab, on eurotoetuste periood lõppemas ja ümber tõsta pole enam midagi.

Niisiis, on aeg oma peades murda müüt justkui ainult parempoolsed erakonnad omaks ainupädevust riigieelarve osas –  ainukesed kärped, 400 miljonit aastas, on otsustatud ajal kui sotsiaaldemokraadid valitsuses olid, parempoolsed erakonnad ei ole suutnud siia midagi lisada. Niisamuti on eelarve kordategemiseks vaja kokkuhoiu kõrval julgust riigieelarve tulude kasvatamiseks. Arvestades Reformierakonna käitumist, siis seda julgust neilt järgmised viis aastat enam ei leia. Nii võiksidki oravapartei endised valijad, kes peavad korras riigieelarvet oluliseks, edaspidi valida sotsiaaldemokraate.

Majanduskasvu eeldus on tarbimine

Põhjus, miks sotsiaaldemokraadid pakuvad majanduse tugevdamiseks ning riigieelarve parandamiseks maksukoorma nihutamist keskmiselt perelt rikkama 10% kanda, seisneb mures, et keskmise pere suurem maksustamine või riigi põhiteenuste kärpimine vähendab keskmise inimese võimekust tarbida niipalju kui meie ettevõtted seda vajavad. Riigikaitseks on samas aga riigieelarvesse raha juurde vaja.

Majanduskasvu mootoriks on keskklass ja madala sissetulekuga inimene. Nad kulutavad suurema osa oma tulust, tagades nõudluse – majanduskasvu eelduse. Üldiselt on tasakaalustatuma tulude jaotuse puhul ühiskond stabiilsem, usaldus suurem, mis omakorda julgustab tarbima ja toetab majanduse arengut.

Eesti on aga kahekümne aastaga saavutanud Euroopas teise koha varanduslikus ebavõrdsuses. Eestis kuulub 10%-le inimestest 59% varadest. Ärge lugege seda kui sotsiaaldemokraatide „järjekordset hala“, vaid kui majandusprobleemi. Varanduse kontsentreerumine vähendab keskklassi võimekust tarbida ja teeb meid kõiki vaesemaks. Mida väiksem on nõudlus, seda vähem ettevõtted investeerivad. Seda vähem külastatakse üle Eesti majutusasutusi, süüakse restoranis või ostetakse Eesti toitu, mis tihtilugu on konkurentriikidest tulevast kallim. Ekspordiga alustamine on samuti raskem kui siseturg sind ei toeta. Tihti investeeritakse väheste kätte koondunud raha välismaale ehk viiakse Eesti majandusest hoopis välja.

Kärpimine vähendab sisetarbimist

Peaminister Michal on andnud mõista, et soovib pärandada 2027. aastal ametisse astuvale valitsusele hiigelsuure riigieelarve puudujäägi. Selle lahendamine lühikese aja jooksul saab valus olema kogu ühiskonnale. Seetõttu on riigi tulude vähendamine Reformierakonna reitingu päästmiseks vastutustundetu.

Selline tegevus lükkab meid üha rohkem riigieelarve kärpimise suunas. Ma ei ütle, et riigieelarvet ei saa kärpida, saab küll. Meenutan aga, et miinus on sedavõrd suur, et ainult bürokraatia vähendamine ei anna vajalikke suurusjärke. Kui näiteks sulgeda kõik ministeeriumid ja lõpetada kultuuri rahastamine ei saa miljardit kokku. Sotsiaaldemokraatidele teeb muret, et minnakse kärpima haridust, tervishoidu, sotsiaalhoolekannet.

Ligipääsu halvenemine haridusele ja arstiabile tähendab, et inimesed on lühemat aega tööturul ja vähem efektiivsed. Eesti ettevõtetel on aga haritud töötajatest järjest suurem puudus. Riigikogu majanduskomisjonile nõu andev konkurentsivõime töörühm ütleb otse oma viimases soovituses, et pikaajalise majanduskasvu tagamiseks tööjõu vähenemise tingimustes tuleb meil investeerida rohkem haridusse ja tervishoidu.

Riigi põhiteenuste – haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne – vähendamine suurendab inimese omaosalust. Näiteks täna toimib arstiabi eest tasumine riigieelarve solidaarsusmehhanismi kaudu. Jõukam aitab tasuda ka keskmise Eesti pere ja madalama sissetulekuga inimeste tervisekulusid. Kui sellist tervishoiusüsteemi kärpida, siis paljude inimeste jaoks kulud suurenevad (aga ka tervisehädad tõenäoliselt süvenevad, sest arsti juurde minekut lükatakse lihtsalt edasi). Omaosaluse suurenemine võrdub maksu tõstmisega, mõnel rohkemgi. See jätab inimesele vähem raha kätte ja ei toeta samuti sisetarbimise suurenemist.

Ohus on toetus riigikaitsele ja kaitsetahe

Euroopa suurimates riikides Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal on sarnaselt USAs juhtunule tõusnud kõige populaarsemateks parteideks parempopulistid. Mitte sellepärast, et nad pakuks paremaid lahendusi. Kui inimene tunneb, et tema lastel ei ole enam võimalust heale elule, siis sobib talle kui praegune poliitiline- ja majanduslik süsteem lihtsalt lammutatakse.

Järjest rohkem küsib Eesti inimene, et kui tema toimetulek kannatab, kas peame nii palju riigikaitsesse panustama? Ei, nad ei ole EKRE valijad. Nad ei taha ka olla. Toimetulekuraskused on aga hea pinnas populismi kasvuks.

Toimetulekuraskused halvavad inimeste elu ja hoiavad nõudluse madala. Samas vajab riigikaitse lisaraha. Need on sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused, miks alandaksime keskmise pere maksukoormat ja suurendaks makse ülirikastele ja 10% kõige rikkamatest. Ei, mitte „surnuks maksustades“, aga mõistame, et kui madalama sissetulekuga 50% eestlastest omab kogu riigi rikkusest vaid 7,4%, siis ei saa sealt riigieelarvesse midagi peale sotsiaalprobleemide.

Olen seda ka varem öelnud, et sotsiaaldemokraatide roll on hoida Eesti tasakaalus. Et igal ettevõtjal oleks siin riigis võimalus tegutseda. Et iga inimese pingutus tagaks talle võimaluse paremale elule. Meie lahendused ei ole roosa taevamanna, aga meil on plaan, mida üheskoos saame paremaks teha. Oleme ka juba tõestanud, et pärast valimisi ei söö me oma sõnu nagu seda tegid teised erakonnad eelmisel korral, vaid julgeme öelda kuidas tegelikult on ja hiljem ka vastutada.

Lauri Läänemets: maksulangetustest rääkivad erakonnad valetavad nahaalselt