Seminar algas otselülitusega Austraaliasse! Sealne Eesti saatkonna asejuht Kristjan Kuurme tutvustas kuu aega tagasi Austraalias jõustunud laste sotsiaalmeediakeelu kehtestamise tagamaid.
Kuurme sõnul on Austraalia regulatsiooni tekkelugu selgelt politiseeritud, sest seda pakkus esimesena välja parempoolne opositsioon 2025. aasta maikuus toimunud üldvalimiste eel, hiljem võttis teema üle ka valimistel uue mandaadi saanud leiboristide valitsus. Tulemuseks oli see, et sotsiaalmeediakeelu eelnõu sai tuge nii valitsuse kui opositsiooni saadikutelt.
Anna-Liisa Pärnalaas Justiits- ja Digiministeeriumist aga ütles, et ministeerium ei soovi kiirustada uute reeglite kehtestamisega, vaid pigem soovib näha, et juba kehtivaid nõudeid järgitaks.
Seminari teist poolt alustas ettekandega Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru, kes tõdes, et digimaailm ja sotsiaalmeedia pole ilmtingimata head ega halvad, küsimus on selles, kuidas neid kasutada.
Küll aga kuna tänapäevane digimaailm pole laste jaoks loodud, tuleb sotsiaalmeediaplatvormid lastele vastavaks kohandada, et kaitsta nende õigusi, sealhulgas privaatsust. Ka informeerimine ning alternatiivide pakkumine sotsiaalmeediale on olulised.
Sisekaitseakadeemia teadur Ringo Ringvee sõnul on sotsiaalmeedia suurim probleem vägivald. Paraku võivad lapsed ja teismelised olla kergesti mõjutatud veebis nähtust. Ohuks on nii noorte radikaliseerumine justkui õilsate eesmärkide egiidi all, aga ka vägivallategude toimepanemine sotsiaalmeedias levitamise – ja vahel ka otse-eetris näitamise – eesmärgil. Viimase kohta oleme näinud ka juhtumeid Eestist. „Laps ei jõua vägivallani, vaid vägivald ise jõuab lapseni,“ tõdes Ringvee.
Tuntud psühholoog Kätlin Konstabel väljendas kergendust, et lõpuks ometi hakkas ka Riigikogu sotsiaalmeediasõltuvuse teemat arutama. Konstabel tõi välja, et digisõltuvusest räägitakse kergesti – võidakse ka visata nalja, et igaühel on sotsiaalmeediasõltuvus. Ometi on tegemist tõsise sõltuvuse liigiga. Liigne sotsiaalmeedia kasutuse kõrval võivad jääda tahaplaanile põhivajadused, sealhulgas töö, suhted ja uni.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnul on haridussüsteemi ülesanne anda noortele oskused sotsiaalmeedias toime tulemiseks. Kui me seda ei tee, siis tulevikus tekib noortel probleeme tööelus toimetulemisega.
Professor Andra Siibaki sõnul oleks aga sotsmeedia lauskeeld populistlik samm, sest on vähe tahet lapsevanemate poolt selle tegelikuks jõustamiseks, aga ka rohkelt võimalusi keelust möödahiilimiseks. Veel üks asjaolu on see, et vanuselised piirangud riivavad kõigi, mitte ainult alaealistest kasutajate privaatsust.
„Sotsiaalmeediakeeldude rakendamine on eos surnult sündinud regulatsioon,“ lisas professor.
Teises paneelis osalejad rõhutasid, et suurim vastutus sotsiaalmeediaplatvormide sisu eest on neid haldavate rahvusvahelistel hiidudel, sest just nendel on olemas võimalus nii praeguste algoritmide muutmiseks kui ka ohtliku sisu eemaldamiseks. Seetõttu tuleb kohustada neid ettevõtteid seda ka päriselt tegema.
Fotod: Erik Peinar, Riigikogu