Tähtvere ja Kvissentali vahele on vaja uut silda, sest see üksainus käik üle jõe lahendab suure tüki Tartu liiklusmurest. Kui on vaja liikuda Tartu valla ning Veeriku, Tähtvere ja Supilinna vahel, on selleks seni ainukesed võimalused läbida vanalinna, kasutades Kroonuaia silda koos Kroonuaia tänavaga või Vabadussilda Laia tänavaga.
Isegi Viljandi või Valga maanteelt Jõgeva või Narva poole sõites on praegu kõige otsem tee läbi kesklinna. Seega võimaldaks uus sild palju lihtsamalt liigelda ja võiks mingiks ajaks vähendada ummikuid nii Narva mäel kui ka Laial tänaval.
Veelgi olulisem võit on aga asjaolu, et kesklinnas saab julgemalt asuda autoliikluse rahustamisele ning bussi- ja kergliikluse eelisarendamisele, sest autosõiduks on olemas ka teine koridor. Seejuures on väga tähtis, et need tegevused – uue silla valmimine ning kesklinna ümberehitamine inimsõbralikuks – käiks käsikäes.
Kuigi teoorias kuulutati juba Ihaste silla ehituse ajal, et see toob kaasa kesklinnas autode vähenemise, siis nii see läinud ei ole. Rahu sillal on autode hulk sama suur, kuigi ka Ihaste sild täitus autodega. Põhjus on ekslik eeldus, et autoliiklus on püsiv suurus, mis koormab tänavaid sõltuvalt nende läbimise mugavusest ja kiirusest.
Otse vastupidi, autoliikluse koormus linnas tervikuna sõltub otseselt liiklusoludest ning teiste liikumisvõimaluste olemasolust. Kui loome autole paremad võimalused, saame ka rohkem autoliiklust. Ja vastupidi.
Kesklinna tänavate ümberehituse tegemata jätmine tõi linnas kaasa autoliikluse kasvu, mitte autoliikluse nihkumise kesklinnast Ihaste sillale. Õnneks on Tartu juba alustanud kesklinna tänavatel ümberehitust, mis võimaldaks inimestel valida liikumiseks teisi viise – bussi, ratast ja käia jala. Praegu on ehituses Vabaduse puiestee ning Tähtvere ja Tuglase tänav, järgmisel aastal peaks ehitusse minema Lai tänav.
Veel on järgmistel aastatel plaanis kesklinnas ümber ehitada Turu, Tähe ja Riia tänav.
Kuigi selgeid visioone veel pole, on järjekorras ka Rahu sild ja Narva maantee, mis tuleks nii sõnas kui pildis muuta maanteest tänavaks ehk autoliiklust eelistava foorisüsteemiga torust inimsõbralikuks äridega ääristatud linna tuiksooneks.
Kaua oodatud Tähtveret ja Kvissentali ühendav sild, kasutusel on nimetus Tiksoja sild, on osa suuremast projektist, millega transpordiametil on plaanis ühendada Tartu-Tallinna maantee Tartu-Jõhvi ja Tartu-Jõgeva maanteega.
Riik on projekteerinud Tartu põhjapoolse ümbersõidu suurejoonelise liiklussõlmena, kus lisaks kaherajalisele sillale on kaks mitmetasandilist ristumist raudteega ning mitmetasandiline ristumine Tartu-Tallinna maanteega.
Tartu linna vaatest on kõik need suurejoonelised sillad ja viaduktid väheoluline dekoratsioon, sest esmatähtis on jõele uue ületuskoha rajamine.
Kuna riigil raha napib, kuid põhilise eesmärgi ühendada erinevad riigiteed saaks täidetud vaid silla ehitamisegagi, võiks ka transpordiamet valida lahenduse, et asub lähiaastatel ellu viima Tartu põhjapoolse ümbersõidu esimest etappi ehk sillaehitust ning lükkab ülejäänud väljaehituse tulevikku või jätab üldse ära.
Nii Tartu linn kui ka kõik praeguse valitsusega sidet omavad Tartu esindajad võiks vabariigi valitsusele ja transpordiametile teha selgitustööd, et riik alustaks lähiaastatel Tartu põhjapoolse ümbersõidu esimese etapi ehitust, mis sisaldab ringristmikku Tartu-Tiksoja tee ja Vorbuse tee ühenduskohas, teist ringristmikku Vorbuse teel ja silla pealesõidul, Tiksoja silda ning kolmandat ringristmikku Tartu-Jõgeva ja Tartu-Jõhvi maantee ristumiskohas.
Sild ise oleks selline, nagu juba valminud projektis kavandatud: üks sõidurada kummaski suunas ning lai kergliiklustee ühel pool silda. Teeme selle ära!