Sotsiaaldemokraadid hääletasid täna riigikogus töölepingu seaduse muutmise vastu, mis muudab radikaalselt Eesti tööõigust – tööandjad saavad edaspidi pakkuda töötajatele lepinguid, kus nende töökoormus ja palk võivad neljakordselt kõikuda.

Tanel Kiige sõnul surus valitsus töötajatele kahjulikku seadust huvirühmadele peale „võta või jäta“ stiilis ning ei arvestanud ei ametiühingute seisukohtade ega ühiskonna ootustega.

„Selle seaduse kõige suuremaks probleemiks on juhupalga seadustamine. Heal ajal võib kõikuv töökoormus ja sissetulek mõnele inimesele sobida, aga raskematel aegadel tähendab see sundvalikut: sa kas lepid ebakindla juhupalgaga või leitakse sinu asemele keegi teine, kes sellise töölepingu ja juhupalgaga nõustub. See, kas sul saab olema täispalk või 25 protsenti või 50 protsenti palgast ei sõltu enam sinust, vaid tööandjast ja sellest, kas tal on parasjagu huvi ja võimalust sulle töötunde pakkuda,“ märkis Kiik.

Teise tõsise probleemina nimetas ta sotsiaalse kaitse halvenemist. Kui töötaja saab kõikuvat palka, siis kajastub see väiksemas vanemahüvitises, haigushüvitises, töötuskindlustushüvitises ja tulevases pensionis.

„Osakoormusega inimeste puhul on väga suur risk, et tööandjad hakkavad loobuma osakoormusega lepingutest, mille puhul ületunde tehes tuleb maksta ületunnitasu. Edaspidi saab sellised töölepingud vormistada nii-öelda paindlikeks ehk veerand- kuni täiskoormusega kõikuvateks lepinguteks, mis tähendab töötaja jaoks, et tal pole enam ületunde ega sellest tulenevat kõrgemat töötasu,“ rääkis  Kiik.

Ta tõi välja, et uue töölepingu seaduse vastu on mitukümmend töötajaid esindavat ühendust – sealhulgas Ametiühingute Keskliit, Arstide Liit, Haridustöötajate Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.

„Valitsusel polnud ei rahva mandaati ega vajalikku kokkulepet tööturu osapooltega, et minna tööõigust nii radikaalselt muutma. Praegune koalitsioon tõestas kahjuks taas, et on dialoogivõimetu,“ lisas Kiik.

Töölepingu seaduse muutmise poolt hääletas 44 ja vastu oli 19 riigikogu liiget.