Alanud aastal saame tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud esimese riigikogu valimistest. 1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhiseadus. Aasta ja kaks kuud hiljem olid rahvasaadikud oma tööga valmis saanud. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920, see jõustus sama aasta 21. detsembril, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige ning ajaloolane Jaak Juske Pärnu Postimehes.
Asutavas Kogus suure enamusega sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonna eestvedamisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma demokraatlikumaid. Võim koondati rahva valitud ühekojalise riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsusjuhina riigivanem.
Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoomia rahvusvähemustele. Need nüüd enesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindlikud. Samal ajal olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis.
Tulles tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale riigikogule olid antud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Selle tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhiseaduse muutmiseks koguni kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises Eesti demokraatlik riigikorraldus kokku.
Oluline on minevikust õppida. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänini kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Samal ajal püüti tagada paremat tasakaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänapäevani. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjal, teha iga päev tööd.