Meie vaktsineerimisvanker on võssa kihutanud. Ehkki Eesti on vaktsineerimistempolt Euroopa Liidu esiviisikus, oleme kõige eakamate inimeste vaktsiiniga hõlmatuse poolest viimaste seas, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski EPLi arvamusportaalis.
80+ ealistest on meil vaktsiiniga kaitstud alla poole, samas kui Soomes, Rootsis ja mitmes teises riigis on see üle 80 protsendi! Kuna selles earühmas kasvab hüppeliselt suremise risk, maksab noortele vaktsiini süstimine meile kümneid ja kümneid elusid.
Lisaks kõige haavatavamate ebapiisavale kaitsele on ilmnenud ka madalam vaktsineerituse tase venekeelse elanikkonna seas.
Vaktsiinist keeldujad
Näiteks Ida-Virumaal on vaktsineeritud 9% elanikkonnast, siis Tartumaal 20% ja Hiiumaal pea 30 protsenti. Teame, et nii meedikute kui politseinike puhul on enamik vaktsiinist keeldujaid just venekeelsete töötajate hulgas. Miks see on nii?
Ühe levinuima selgituse järgi on põhjuseks Sputniku ootus. Ja Sputnikut oodatakse, kuna Kremli propaganda taob meie venekeelsetele kaaskodanikele ajju väidet, et Euroopa ja Ameerika vaktsiinid on pahad ning parim kraam on Sputnik.
Eks see selgitus sobitub meie üldisesse integratsiooniväitluse raami. Venelased on meil ju avaliku arvamuse peavoolu kohaselt iseseisva mõtlemisvõimeta mass, kes on pärast õhtuste uudiste vaatamist nagu Mooses Siinailt naastes, jumala käsulauad kaenla all ja pale sätendamas.
Muidugi ei ole raske leida tõestust Sputniku ootusele. Ajakirjandus on teinud reportaaže Lasnamäelt ja tõesti, inimesed ongi kinnitanud, et tahavad Sputnikut. Perearstid on rääkinud patsientidest, kes ootavad „keelatud vilja“. Ja lõpuks, kuidas muidu selgitada venelaste nii madalat vaktsineerimise taset.
Venemaalgi ei olda kindlad
Mina olin algusest peale selle teooria suhtes umbusklik kahel põhjusel. Esiteks, olles teinud ringi peale oma venekeelsetele kontaktidele, tuvastasin ma täpselt ühe juhu, kus poeg veenis eakat ema mitte ootama Sputnikut.
Teiseks, hinnang Sputnikule ei olnud üldsegi positiivset ootust täis, vaid hoopis järgmine: Venemaal on väga suuri raskusi inimeste vaktsineerima saamisel, kuna suur osa inimestest seal ei pea Sputnikut ohutuks. Kui juba Venemaa venelased seda ei taha, miks peaksime meie?!
Hakkasin siis uurima, millele tugineb riik väites, et venelaste kõhklused on seotud Sputnikuga. Selgus, et kõhutundele. Tellisin seepeale ise Norstatist avaliku arvamuse küsitluse, kus küsisin inimestelt, kes ei soovi vaktsineerida või kõhklevad selles (kõigist küsitletutest umbes 40 protsenti), kas põhjuseks on teistsuguse vaktsiini ootus.
Skepsis ei tunne rahvust
Tulemused kinnitasid minu umbusku. Kõigist kõhklejaist ootab 31 protsenti venelastest mõnda muud vaktsiini. Neist omakorda 75 protsenti tahaks Sputnikut ja veerand vastanutest muid Lääne vaktsiine peale Astra Zeneca (arvestades katastroofilist avalikku kommunikatsiooni selle vaktsiini ohutuse ümber, ei ole see kuigi üllatav).
Esmapilgul tunduvad suured numbrid, aga paneme nüüd asja perspektiivi.
Küsitluses osalenud 263 venelasest on kõhklejaid-keeldujaid 128 inimest. Neist 40 inimese puhul on kõhkluse põhjuseks teistsuguse vaktsiini ootus. Neist omakorda 29 inimest ootab Sputnikut. Seega 263 küsitletud venelasest ootab Sputnikut 11 protsenti!
Venekeelse elanikkonna vaktsineerimine on oluline teema. Vaktsiiniga hõlmatus selles ühiskonnagrupis on märkimisväärselt madalam ja see on meie ühine probleem. Selleks et aidata neid kõhklusi ületada, tuleb nende põhjuste osas selgusele jõuda.
Ühte lihtsat seletust siin muidugi ei ole, sest venelased on vaktsineerimise küsimuses sama vähe monoliitsed kui eestlased. Vanemaealised on altimad kui noored, mehed rohkem kui naised.
Peame tegema endale pildi tõenduspõhiselt selgeks ning ehitama selle peale süsteemse tegevus- ja kommunikatsiooniplaani. Õigupoolest pidi see valmis olema eile, aga oleme juba nii harjunud viimase poolaasta viletsa juhtimiskvaliteediga, et ega me enam ei üllatu.
Muidugi ei ole kellelgi lauasahtlis valmis tegevusplaani, mistõttu pean vajalikuks just sellele teemale pühendunud taskforce’i või operatiivrühma loomist valitsuse juurde, kes paneks kiirelt kokku tegevuskava ja hakkaks seda nõtkelt ellu viima.
Operatiivrühm peaks koosnema venekeelset elanikkonda hästi tundvatest ekspertidest nii kommunikatsiooni, sotsioloogia kui ka tervishoiukorralduse vallas ning omama vajalikku tegevusvabadust, et kiiresti muutuvas olukorras reageerida.
Muidugi eeldab see ettepanek põhjalikumat arutelu, aga et valitsus eksirännakult välja aidata, teen siinkohal esimese Ockhami habemenoa lõike: Sputnik ei ole teema.