Riina Sikkut: inimesel peab olema õigus otsustada oma ravi või elust loobumise üle

digiTervishoid

Signe Riisalo on tulnud välja ettepanekuga alustada avalikku diskussiooni abistatud enesetappude võimaldamise üle Eestis (EPL 29.11). Kahjuks on selle õiguse kasutamine enamasti keeruline, näiteks otsuste tegemine selle kohta, kas inimene soovib elustamist, masinate abil elushoidmist, ravi lõpetamist või pöördumatu haiguse valust ja piinast pääsemist, kirjutab sotsiaaldemokraat Riina Sikkut Eesti Päevalehes.

Paljudel on küll arusaam, milline on tema jaoks väärikas elulõpp. Selle kirjapanek teeks olukorra selgemaks ja lihtsamaks ka tervishoiutöötajate ja lähedaste jaoks, aga notaris patsienditestamendi vormistamine on liiga kulukas ja keeruline, et see laialdaselt kasutusele tuleks.

Tehniliselt oleks meditsiiniliste sekkumiste ja eutanaasia kohta inimeste eelistuste fikseerimine lihtne. Meil on digilugu, kus juba praegu saab digiallkirjaga kinnitada elundidoonorlust (doonorluse toetajad, palun minge tehke see elupäästev kingitus) ja keha teadusele annetamist. Aga meditsiiniliste sekkumiste ja eutanaasia kohta linnukeste tegemise võimaluse loomine digilukku eeldab juriidiliste, meditsiiniliste ja eetiliste asjaolude läbi rääkimist ja kokku leppimist ühiskonnas.

Juristide, meedikute ja eetikute konsensus elu lõpu otsuste reguleerimiseks Eesti õiguses jääb osaliselt selle taha, et Eestis on sotsiaalhoolekanne olnud vaeslapse rollis. Inimene ei peaks nägema lahendusena eutanaasiat lihtsalt seetõttu, et me ei suuda piisavalt palliatiivravi ja hoolekannet pakkuda.

Eutanaasia annab inimesele autonoomia otsustada oma elu lõpu üle piinava ja pöördumatu haiguse puhul. See on inimväärikuse küsimus. Samas ei tohi eutanaasia olla sunnitud põgenemine hoolimatust ühiskonnast. Mina toetan eutanaasia seadustamist, samas peavad õiguslikud muudatused käima koos investeeringutega hoolekandesse ja tervishoidu.

PÄEVA TEEMA | Riina Sikkut: inimesel peab olema õigus otsustada oma ravi või elust loobumise üle