Äsja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva. Samal hommikul, kaks tundi enne päikesetõusu Eestis, algas Euroopas sõda. Sõjast on kahe päevaga saanud meie ühine mure. Kõik me loodame kiirele rahule, et ellu jääks nii Ukraina, Valgevene kui ka muidugi Venemaa lapsed, noored ja vanad. Narva ajalugu aitab meil sõja õudust paremini mõista kui paljudel teistel inimestel, kirjutab sotsiaaldemokraat, Narva linnapea Katri Raik Postimehes. 

Keerulistel aegadel tuleb alati eriti kokku hoida ja maha matta kõik erimeelsused nii rahvuste kui poliitiliste tõekspidamiste vahel. Kõigil on demokraatlikus riigis õigus oma arvamusele. Me kõik teame, et ka Ukrainas toimuva sõjategevuse kohta on Narvas arvamusi seinast seina. Kuulame ja kuuleme üksteist, säilitame rahu. Püüame aru saada, millised on tõesed- ja millised valed uudised.

Head inimesed, täna ei ole Eestile ega Narvale otsest sõjalist ohtu, Venemaa tegevus on sõjaline agressioon Ukraina vastu ning ei ole suunatud Eesti või NATO vastu.

Ometi peame aru saama, et see sõda võib meid lähedalt puudutada. See puudutab otseselt meie Ukrainas elavaid sugulasi, sõpru ja tuttavaid. Kannatada võib saada Eesti küberturvalisus, energeetika või majandus. Peame ühiselt seisma oma igapäevase turvalise elu eest. Ka Narva peab olema valmis võtma vastu sõjapõgenikke.

Linnavalitsus ei istu käed rüppes. Kohtume kohe esmaspäeval kohalike ajakirjanikega, jagame täiendavat informatsiooni. Kolmapäeval toimub linna kriisikomisjoni istung. Linnavalitus on valmis aitama meie oma Ukraina kogukonda, hoiame nendega ühendust.

Kõigil, kellel on mure turvalisuse pärast, saavad helistada riigi infotelefonil 1247. Esmaspäeval avame ka linna infotelefoni 57874009.

Head narvalased, vabadus ja rahu ei ole iseenestmõistetavad, nende eest tuleb iga päev seista. Meil kõigil. Ka siin, Narvas.