Eesti peab jätkama Rail Balticu väljaehitamist 2030. aastaks. Iga venitatud aasta muudab projekti ainult kallimaks – inflatsioon suurendab kulusid kümnete miljonite võrra. Eesti riigijuhid ja diplomaadid peavad aga keskenduma Läti valitsuse veenmisele, et Lätis saaksid ehituseks vajalikud otsused kiiresti langetatud.

Tegu on projektiga, mis loob uue maismaakoridori Euroopaga ning seda mitte ainult reisimise või kaubaveo, vaid ka vägede liikumise jaoks. Niivõrd strateegilise objekti pidurdamisest või ärajätmisest võidaks ainult Venemaa, kes on aastaid üritanud projekti takistada. Selle vaatlemine sõjalise taristu seisukohalt on argument nii meie naaberriikidele kui Euroopa Komisjonile.

Me ei tohi lubada endale paanikat Läti opositsioonilise poliitiku etteaste tõttu. Ei kujuta ette, et Läti valitsus järeldaks midagi Eesti kohta näiteks Tšaplõgini populistlike esinemiste põhjal.

Tõsi, Rail Baltic põhjustab vaidlusi ja tõstatab olulisi küsimusi, näiteks keskkonnahoidu puudutavaid. Kõigile muredele tuleb leida optimaalsed lahendused. Üks on selge: Rail Baltic on vajalik meie liitlaste liikumiseks, ilma selleta poleks kõige halvema stsenaariumi korral laukasoid või metsi, mida kaitsta.

Rail Baltic peab tulema. Eesti vajab seda kõige rohkem, kuna oleme selle põhjapoolsem osa. Tuleb keskenduda väljaehitamisele ja liitlaste survestamisele, et ka nemad töödega valmis saaksid.