Tänan seniste lugude hea tagasiside eest, see innustab jätkama. Saan ka suusõnal toetust nende avaldamiseks. Loomulikult ikka anonüümselt, riivamata kellegi eraelu. Järgnevalt mõtlemapanev ravilugu, kui erakorraliselt, eelneva registreerimiseta pöördus vastuvõtule auväärses eas 85-aastane igati väärikas ja soliidne naine – perearst Tallinnas, suvekodu siinkandis, kirjeldab perearst Madis Veskimägi.
Naine oli kaks päeva varem kukkunud: komistas oma kodus nii õnnetult, et viga sai nägu ja parem õlg. Südantsoojendav oli näha patsiendi eneseabi – plaaster ninajuurele ja viga saanud käsi kirju rätiga kaela. Käsi aga valutas ja nii patsient pöörduski mu poole kontrolliks. Meil on teatavasti üks töökorralduslik juhtlause: «punasel patsiendil on roheline tee.»
Patsienti läbi vaadates hakkasid kohe silma silmaümbruste verevalumid. Need meenutasid osaliselt prillhematoome, mis võivad tekkida raske vigastuse, koljupõhimiku murru korral. Teised selle vigastuse sümptomid puudusid – ninaverejooks, liikvori vool kõrvast ja hambumushäire.
Teine oluline leid: valu ja liikumispiiratus parema õlaliigese-õlavarre piirkonnas. Nähtav ka verevalum. Esmalt läbivaatus kabinetis – liikumine õlast on seotud tugeva valuga, samas õlanukialune piirkond normaalne, puudus õlaliigese nihestus. Kahtlustasin õlavarre kirurgilise kaela murdu – see on piirkond, kus lõppeb torukujuline õlavarreluu, mis läheb üle «munakaks» ehk õlavarreluu peaks.
Täpsustav radiogramm õlaliigesest kolmes suunas: eest-taha, põiki ja läbi rindkere. Eest-taha suunal veenvat murdu ei ilmne, põikiasendis oli aga nähtav õlavarreluu kirurgilise kaela murd. Õlaliigese nihestus puudub, kuigi õlanuki alune ruum ja õlavarreluu pea distants näivad üsna suured, samas on «munakas» liigespesas. Diagnoosi kinnitas hilisem hinnang radioloogilt ja ortopeedilt.
Esmaabiks korralik side kolmnurkrätiga, seejärel ortoos, selle ost retseptiga esimesel võimalusel. Raviks soovitasin kätt hoida ortoosil nii kolm nädalat, seejärel teha valu piirini ringi- ja pendlikujulisi harjutusi, valuravi.
Meditsiinis on juba kord nii, et nõupidamine kolleegidega suurendab patsiendi rahulolu ja ravisoostumust, see annab ka arstidele hea enesetunde: mõttes võib nii mõnigi kord «jess» ütelda. Imelihtne – radioloogi ja Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedi teisene hinnang, meie hinnangud ühtisid üsna täpselt.
Nüüd aga mõned selle raviloo üksikasjad, mida tasub lähemalt vaadelda
Patsient pöördus umbes 48 tundi peale vigastust. Ta pelgas minna EMOsse, sest talle oli meediast jäänud mulje, et EMOsse ei tohi pöörduda niisama, kergete probleemidega. Vigastused aga ei olnud sugugi kerged ja ta oleks kindlasti võinud sinna pöörduda, isegi oleks pidanud.
Patsient pelgas ka EMO ooteaegu. Need võivad ulatuda olenevalt olukorrast mitmest tunnist terve päevani. Keerukas on transport, eakas inimene pelgab pimedas autosõitu, bussid öösel ei käi, sageli peab kusagil koridoris konutades ootama hommikut. Patsient soovis pöörduda «Madise juurde». Muidugi, väga soe tunne on usaldusest, kuid kas see tõesti vääris 48 tundi kannatusi?
Olen varem välja öelnud mõtte: ükski patsient ei pöördu EMOsse niisama, vaid olukorras, kus muud ei jää üle. See patsient teadis hästi meie võimalusi, ka röntgendiagnostikat.
EMOde suurt koormust vähendatakse minu hinnangul valest otsast – patsientide keelamise ja kurjustamisega, kui pöördutakse EMOsse. Ka see patsient on näide olukorrast, kus keskmine patsient on ära hirmutatud, tulemuseks on aga asjatud kannatused. Hea varustusega, sisulise diagnostikaga, sealhulgas ka röntgendiagnostikaga kodulähedane tervisekeskuse ja polikliinikute võrgustik oleks koht, kus saaks aidata enamikku patsiente, kes praegu on sunnitud pöörduma EMOsse. Oluline on ka võimalus pöörduda perearsti vastuvõtule kohe, mitte oodata päevi või nädalaid.
EMOde suurt koormust vähendatakse minu hinnangul valest otsast, patsientide keelamise ja kurjustamisega, kui pöördutakse EMOsse. Ka see patsient on näide olukorrast, kus keskmine patsient on «ära hirmutatud», tulemuseks on aga asjatud kannatused.
Juhtumisi oli esmaspäeval «Aktuaalses Kaameras» uudislugu meditsiiniprobleemidest, vilksamisi nägin ka meie tervisekeskuse röntgenikabinetti, radiografeeris meie Piret. Konventsionaalradiograafia ehk lihtröntgenipiltide tegemise väljaõpe kestis varasema meditsiinilise baashariduse alusel varem umbes kuu, nüüd aga on täismahuline tehniku väljaõpe 3,5 aastat. Aeg on see üle vaadata, heade võimalustega röntgeniaparaat (radiograaf) on samast hinnaklassist, mis keskmine perearsti auto. Tööks motiveeritud tervisekeskuse õe või arsti täiendav spetsialiseerumine, lisaeriala omandamine aitab oluliselt suurendada esmatasandi võimekust sagedasemate probleemide lahendamisel. Väheneb eriarstide ja EMOde koormus. Tõsi küll, ärimeditsiini loogikast see ei saa ennast majanduslikult ära tasuda.
Oluline on ka tervisekeskuse arsti valmisolek teha esmane hinnang ja raviplaan, hiljem saabuv radioloogi hinnang kinnitab diagnoosi. Umbes nii see toimub ka EMOdes: EMO arst hindab uuringut ja langetab raviotsuse. See üldjoontes ühtib üsna täpselt radioloogi diagnoosiga.
Väidan, et aeg on meie meditsiinikorraldus täielikult ümber teha – märksõnadeks hea varustusega esmatasandi raviasutuste võrgustik, edasisuunamine toimuks vajadusepõhiselt, «käest-kätte».
Väidan, et aeg on meie meditsiinikorraldus täielikult ümber teha – märksõnadeks hea varustusega esmatasandi raviasutuste võrgustik, edasisuunamine toimuks vajadusepõhiselt, «käest-kätte». Väidan, et meditsiinirahastusest umbes 30 protsenti kulub äriühingute kasumiks, sellest pole maksumaksjal, abivajajal mingit rõõmu. Kasumist kinnihoidmine aga vähendab seniste omanike huvitatust midagi muuta. Maksumaksja, vaata, kuhu sinu raha kaob!
E-konsultatsioon on suurepärane võimalus kahe arsti omavaheliseks nõupidamiseks, selles loos saabus kõrgema etapi raviasutuse ortopeedi vastus juba kolme tunni pärast. Teame hästi ortopeedide ooteaegu, need ulatuvad kuudesse. Väärib märkimist ka asjaolu, et paljud ortopeedid töötavad erapraksises, visiiditasuga umbes 100 eurot. Ortopeedi ja tervisekeskuse arsti hinnang ühtisid üsna täpselt, see on oluline tugi patsiendi edasisel käsitlemisel. Ausalt öelda, kasutan e-konsultatsiooni umbes 90 protsendil konsultatsioonidest, see muudab töö suurel määral tulemuslikumaks ja ka nauditavamaks.
MADIS VESKIMÄGI ⟩ Ära hirmutatud patsiendi lugu – asjatud kannatused, mida saaksime vältida