Tanel Kiik kirjutab valimiste vaheanalüüsis, kuidas hoolimata viimasel ajal levinud arusaamast, et Keskerakonna naasmine on paratamatu ning erakond võib linnavolikogus koguni absoluutse enamuse saavutada, on jõudude vahekord tegelikult märksa napim. Tallinnas ületavad valimiskünnise neli kuni kuus erakonda ning üksikutest mandaatidest sõltub, millised koalitsioonid on võimalikud, kirjutab ta
“Reformierakonna arusaamatu suveteater ning pealinna koalitsiooni lõhkumine suurendasid kahtlemata Keskerakonna toetust ning nõrgestasid teisi, peamiselt Reformierakonda ennast. Reaalne valimistulemus sõltub aga eeskätt valimisnimekirjade tugevusest kõigis kaheksas linnaosas ning siin on Keskerakonna seis varasemast märksa nõrgem,” kirjutab Kiik. Viimane kord, kui Keskerakond Tallinna linnavolikogus absoluutse enamuse saavutas, oli 2017. aasta kohalikel valimistel. “Pealinnas mindi siis valimistele lausa 498 kandidaadiga, mida on ligi kaks korda rohkem kui praegu (265). Eelmistel kohalikel valimistel pandi välja 337 kandidaati ehk samuti veerandi võrra rohkem. Loomulikult ei taga pelgalt nimekirja pikkus head tulemust, aga aitab sellele kindlasti kaasa,” kirjutas Kiik analüüsis.
Kiige sõnul võib takistuseks saada ka paljude tuntud poliitikute lahkumine erakonnast ning naiskandidaatide tahaplaanile jätmine mitmes ringkonnas. “Kui kunagi püüdles Keskerakond rahvusliku ja soolise tasakaalu poole, siis sellele põhimõttele on selgelt käega löödud. Tallinna valimisnimekirjade esikolmikutes on mehi täpselt kaks korda rohkem kui naisi ning näiteks Mustamäe linnaosas on usaldatud esimesele naisele alles seitsmes koht ehk esikuuiku moodustab meeste klubi,” ütles ta ning lisas, et sotsiaaldemokraatidel on seevastu Tallinna valimisnimekirjade esikolmikutes naisi rohkem kui mehi.
“Keskerakonna peamise liitlase EKRE valimisnimekiri pealinnas on märksa lühem kui eelmistel valimistel (88 vs 120) ning ka nõrgem, kui teistel parlamendierakondadel. Seejuures on erakond kaotanud pooled oma nelja aasta tagustest esinumbritest. Julgen ennustada, et EKRE esindus linnavolikogus väheneb ning välistatud pole ka nende sootuks välja jäämine. EKRE juhid on ka ise tunnistanud, et nende peamine fookus on maapiirkondadel,” kirjutas Kiik.
Reformierakonna kandidaatide arv on samas suurusjärgus (106 vs 98), mis neli aastat tagasi. Kiige sõnul on kõige põnevam lisandus ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kes veel mõne kuu eest pidi Keskerakonna toel linnapeaks saama. “Muus osas on Reformierakonnal turvaline nimekiri, kus leidub nii ministreid, Riigikogu liikmeid kui varasemaid linnajuhte. Realistlikult püüab usalduskriisis vaevlev erakond siiski neljandat kohta, mis on varasemast oluliselt nõrgem tulemus.”
Eelmistel kohalikel valimistel 262 kandidaadiga välja tulnud Isamaa nimekirjas on seekord 181 nime. “Kõrget üleriigilist toetust arvestades on nende kandidaatide arvu oluline vähenemine päris ootamatu. Sarnaselt Reformierakonnale on siiski ka Isamaa kõik oma tipud mängu pannud. Esinumbritena tulevad välja nii erakonna esimees kui mõlemad Euroopa Parlamendi saadikud. Praeguste küsitluste järgi konkureerivad Isamaa ja sotsiaaldemokraadid teise koha nimel,” kommenteeris Kiik.
Valimiskünnise piiril on Parempoolsed, kes suutsid Tallinnas välja panna 104 kandidaati. “Neid toetab küll tugev bränd, kuid linnaosade nimekirjadest vaatab vastu väga ebaühtlane tase. Tugeva kampaania toel on ilmselt võimalik napilt valimiskünnis ületada, kuid liiga kindlalt parempoolsed end tunda ei saa. Otsustavaks saab nende puhul kindla erakondliku eelistuseta valijate käitumine.”
“Eesti 200 suutis küll nimekirja leida 100 kandidaati, mis on sisuliselt sama, mis neli aastat tagasi (104), kuid erakonna bränd on kordades kehvemas seisus. Küsitluste põhjal on päris selge, et järgmisesse linnavolikogusse Eesti 200 õnneks või kahjuks ei pääse,” leidis Kiik.
“Kahtlemata pole ma erapooletu analüütik, ent julgen siiski väita, et sotsiaaldemokraatide valimisnimekiri on selgelt tugevam kui neli aastat tagasi. Meie kandidaatide seas on palju kogenud poliitikuid ning mitukümmend uut tulijat. Eelmisest korrast ligi 50% pikem nimekiri (170 vs 115), konkurentidest parem sooline tasakaal ja linnapea positsioon annavad eelduse teha reitingutest tugevam tulemus,” lisas Kiik. “Kokkuvõttes on veel vara kellelegi linnapea ametiketti kaela riputada. Kandidaatide nimekirjad on äsja kinnitatud ning valimiskampaania alles kogub hoogu.”