Kokkuvõtlikult on Tallinna linna eelarvest välja jäänud teenused, mis moodustavad vaimse tervise abi püramiidi keskosa ja tipu – just need, mis võimaldaksid lastel jõuda abini enne kriisi ja vähendaksid kallite kriisiteenuste vajadust, kirjutab Anne Kleinberg, Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige, Eesti Psühhiaatrite Seltsi aseesimees.
Loen Tallinna linnapea vastust oma arupärimisele Tallinna laste vaimse tervise abi arendamise osas ja perearstide murelikku arutelu lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavusest Tallinnas ja laiemalt. Tallinn ja terve Eesti on jõudnud visa selgitustöö tulemusel arusaamisele, et vaimne tervis on oluline, aga on väga vähe teinud vajalikke investeeringuid või lahendanud muid erialaseltsi või spetsialistide poolt järjepidevalt tehtud ettepanekuid.
Ikka veel ei ole paranenud ambulatoorse psühhiaatrilise abi teenuste hinnad, ikka veel ei ole ametlikult jõustunud psühhiaatri vastuvõtule pääsemine e-konsultatsiooni ainukese teena ning vaimse tervise abi on napp ja killustunud.
Vaimse tervise abi püramiidi loogika tähendab, et luuakse terviklik erinevate omavahel seotud teenuste astmestik, kus inimestele on laialt kätte saadavd vähem kulukad psüühikahäirete teket ennetavad abi võimalused ja vastavalt vajadusele ka kallid spetsiifilised tervishoiuteenused, millest kalleimad on ambulatoorne psühhiaatriline abi ja psühhiaatriline haiglaravi.
Täna oleme me veel olukorras, kus siiani peame tulema toime ennetuses ja inimese elukeskkonnas tegemata jäetuga. Aga meie ümber lainetab täies hiilguses vaimse tervise abi kriis, mitte et arstid ja vaimse tervise eestkõnelejad ei oleks seda sõnastanud ja hoopis saladuses hoidnud.
Poliitikat lennutas ennemuiste ja lennutab tänagi kiiret võitu ja kohest populaarsust toovad teemad. Vaimne tervis ei teki aga nipsust, vaid eeldab tulemuse saamiseks pikka plaani ja süsteemseid investeeringuid. Oleme täna veel arengufaasis, sest jalad tulevad kõhu alt välja vaid hirmus või kriisiolukorras. Covid-19 kriis kaotas igasuguse ambivalentse otsustamatuse telemeditsiini ja videovastuvõttude ees reipa tõhususega. Sõjahirm kaotas võimaluse venitada kaitsekulutustega, kuid vaimse tervise abi kriisi ümber asjatatakse justkui niisama, moepärast, ikka veel.
Tallinna linna eelarve on hea võimalus analüüsida, kuidas on meie pealinnas ja eeskuju näitama pidavas kohalikus omavalitsuses tagatud süsteemne vaimse tervise abi. Lühidalt võiks öelda, et Tallinna 2026. aasta eelarve rahastab kaalukal moel vaimse tervise probleemide tagajärgi, mõnevõrra nende ennetust, kuid ei toeta õiegaegset ravi.
Vaimse tervise abi püramiidi I tase on universaalne ennetus ja heaolu, mille tagavad tegevused hariduses ja noorsootöös (koolivõrk, tugisüsteemid), huviharidus, sport, kultuur, kiusamisennetuse programmid, vanemlusprogrammid (nt „Imelised aastad“), perede sotsiaalne toetus. Vähemalt paberil on püramiidi alus lai ning eeldatavasti on vaimset tervist toetav mõju olemas.
Näiteks loodan väga, et plaan lubada ainult klassidesse vaid 20 õpilast jääb kestma ja laste õpikeskkond paraneb. Loodetav abi ennetusest ei asenda sekkumist ega ravi, millega on pealinnas väga kriitiline olukord. Ning mis peamine, see suund vajab tulemuse saamiseks pikki aastaid stabiilsust.
Tahaks juba näha seda aega, mis paneb linnaisad heaperemehelikult oma haiglaid majandama ja arendama
Tervikliku abi vaates on puudu on vaimse tervise abi püramiidi kaks keskset tasandit: varajane sekkumine ja madala lävendi abi ning spetsialiseeritud ambulatoorne psühhiaatriline ravi.
Selle puudjäägi parandamiseks on Tallinna linnale teinud ettepaneku kaks väga professionaalset vaimse tervise abi pakkujat laste vaimse tervise keskus (LVTK) ja MTÜ Peaasi.
Tänase seisuga on Tallinna linna eelarvest välja jäänud laste vaimse tervise seisukohalt kesksed tegevused: psüühikahäirete varajase märkamine ja sekkumise vallas madala lävendi abi enne probleemide süvenemist, koolipsühholoogide süsteemne lisandumine ja väljaõpe koolides, tugigrupid enesetapukatse teinud laste vanematele ja lähedase kaotanutele ning lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamiseks vajalik lastepsühhiaatrilise ravi lisarahastus toetamaks ja arendamaks SA Tallinna Lastehaigla laste vaimse tervise keskuse ravimeeskonda ning LVTK juurdeehituse projekteerimine (2026) ja laiendus (edasine investeering).
Tervisekassa rahastussüsteem ei võimalda paraku kujundada palgatasemeid, mis oleksid konkurentsivõimelised erameditsiinis ja ka Tallinna linna rahastusel pakutavate teenustega, kus vastuvõtuhinnad on oluliselt kõrgemad Tervisekassa hindadest.
Linnapea suunas LVTK lastepsühhiaatreid tulubaasi suurendamiseks lahkelt osalema Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti avatud hankemenetluses, kuid on jätnud tähelepanuta, et hanketingimused seda ei luba. Seda aega, mis paneb linnaisad heaperemehelikult oma haiglaid majandama ja arendama, tahaks ka juba näha.
Kokkuvõtlikult on Tallinna linna eelarvest välja jäänud teenused, mis moodustavad vaimse tervise abi püramiidi keskosa ja tipu – just need, mis võimaldaksid lastel jõuda abini enne kriisi ja vähendaksid kallite kriisiteenuste vajadust. Mainitud teenused ei dubleeri linna olemasolevaid teenuseid, vaid loovad süsteemse „silla“ ennetuse ja kriisiabi vahele. Ilma nende investeeringuteta:
-
süvenevad laste vaimse tervise probleemid enne abi saamist,
-
kasvab surve kinnistele ja kriisiteenustele,
-
pikeneb ravijärjekord ning suureneb nii rahaline kui inimlik kulu.
Tallinna eelarve rahastab täna vaimse tervise probleemi tagajärgi, kuid vaja on süsteemseid ja kuluefektiivseid terviklahendusi. Viidata riigi vastutusele tervishoius on lühinägelik ja tõstab KOV enda kulutusi. Linnal peab olema otsene huvi ravijärjekordade lühendamisest, sest muidu maksab ta enam sotsiaal- ja kriisiteenuste eest. Eelarve pingelisus ei ole samuti vabandus, sest tegemist on kulusid ennetava investeeringuga, mitte lisakuluga.
Muidugi kehtib süsteemselt üles ehitatud, kuluefektiivse ja stabiilselt rahastatud vaimse tervise abi püramiidi loogika terve Eesti kohta.