Minu teekond ettevõtte juhina ei ole alanud klassikalisest juhtimisharidusest, vaid insenerimõtlemisest. Lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi automatiseeritud juhtimissüsteemide erialal ja see haridus on mõjutanud minu juhtimisloogikat tänaseni. Insenerina harjub inimene nägema süsteeme, seoseid ja põhjuse-tagajärje suhteid. Sama loogika kehtib ka organisatsioonide juhtimisel.

Enne ettevõtjaks saamist töötasin aastaid teaduse ja tööstuse piiril. Aastatel 1975–1982 olin noorem- ja vanemteadur majandusmatemaatika ning plaanikomitee instituudis. Seejärel juhtisin arvutuskeskust ekskavaatoritehases Talleks ja hiljem töötasin peainsenerina väikeettevõttes Kompuuter. Alates 1992. aastast olen AS-i Infotark/Büroomaailm tegevdirektor ja juhatuse esimees.

Kõigi nende kogemuste pinnalt olen jõudnud ühe väga lihtsa, aga sageli alahinnatud tõeni: ettevõtte konkurentsivõime ja edukus sõltuvad inimestest. Töötajad on ettevõtte suurim väärtus. Mitte strateegiad, mitte tehnoloogia ega isegi mitte kapital – need kõik töötavad ainult siis, kui inimesed nende taga on õiged.

Tugev konkurentsieelis tekib siis, kui organisatsioon oskab valida häid inimesi ning neid asjatundlikult ja lugupidavalt juhendada. Inimeste tööviljakus kasvab ajaga. Pika tööstaažiga töötaja loob organisatsioonile palju rohkem väärtust kui keegi, kes on alles kaks või kolm aastat ametis olnud. See ei ole hinnang inimesele, vaid fakt kogemuse mõjust töö kvaliteedile.

Seepärast on minu jaoks olnud keskne küsimus alati sama: mida peab juht tegema, et inimesed tahaksid aastaid samas ettevõttes töötada? Büroomaailmas on keskmine tööstaaž üle 12 aasta. See ei ole juhus, vaid teadliku juhtimispraktika tulemus.

Üks minu olulisemaid tööriistu on vestlus uue töötajaga minu kabinetis. Seal räägin ausalt ja konkreetselt ettevõtte sünniloost, aktsionäride seotusest ettevõttega, juhtkonna ootustest töötaja panusele ning koostööst kolleegide ja juhtidega. Samuti selgitan, kuidas me suhtleme klientide ja koostööpartneritega ning millised põhimõtted selles ettevõttes kehtivad.

Pean oluliseks ka seda, et juht ei kardaks võtta tööle endast targemaid ja kogenumaid inimesi. Organisatsioon ei saa kasvada, kui juht püüab olla kõige targem inimene ruumis.

Uutele töötajatele pean ka loengu, mis on üles ehitatud lihtsale ja selgele loogikale. Alustan looga sellest, kuidas nõukogude haridusega insener ja Soome ärimees aasta jooksul teineteist testisid, enne, kui otsustasid koos ettevõtte luua. See lugu ei ole nostalgia, vaid näide usalduse, vastutuse ja pika vaate olulisusest.

Üks slaididest keskendub reeglile, mis on saatnud mind kogu ettevõtlusteekonna vältel. Enne ettevõtte asutamise lepingu allkirjastamist küsis Soome partner minult ühe lihtsa küsimuse: „Kes hakkab sulle palka maksma?“ Vastus on ühene – palk tuleb kliendilt. Mitte omanikult, mitte juhilt, vaid kliendilt. See teadmine peab olema iga töötaja ja iga juhi mõtteviisis väga selgelt paigas.

Edasi räägin ettevõtte arenguloost, tulemustest ja võrdlusest konkurentidega. See ei ole eneseupitus, vaid kontekst – töötaja peab aru saama, kuhu ta on tulnud ja millises süsteemis ta tegutseb. Seejärel keskendun meeskonnatööle, isiklikule vastutusele ja käitumisele, mis toetab nii ettevõtte kui ka enda arengut.

Loengu lõpetan alati sama mõttega. Iga inimene teeb ise oma valiku. Kas ta on rahulolematu, süüdistab tööd, kolleege ja juhte, või on ta uhke oma panuse üle ettevõtte ja ühiskonna arengusse. Juhi roll on luua keskkond, kus teist valikut on lihtsam teha.

Juhtimine ei ole loosungid ega motivatsioonikõned. See on süsteemne töö inimestega, kus austus, selgus ja vastutus käivad koos. Inimesed ei ole kuluartikkel. Nad on organisatsiooni kõige tugevam konkurentsieelis.

Jüri Ross: inimesed on ettevõtte konkurentsieelise tegelik allikas