Lugeda sotsiaalmeediast, et Tallinna linnavalitsus otsustas viia Põhjatähe kooli tegevuse Põhja-Tallinnast Lasnamäele ajal, mil minu laps käib koos teiste lastega Põhjatähe eelkoolis, on tutvunud tulevaste õpetajatega ja oodanud oma koolitee algust 1. septembril, on midagi uut. Linnavalitsuse pressiteates jäetakse mulje, justkui oleks tegu väikse “tehnilise ümberkorraldusega”. Kui tegelikult muudab selline, üle kogukonna peade tehtud otsus paljude perede plaane, laste turvatunnet ja kogu Põhja-Tallinna koolivõrgu tulevikku.

Linnavalitsus nimetab koolivõrgu kärpimist korrastamiseks ja põhjendab seda demograafia ning kuludega. Linnavalitsus väidab, et Põhja-Tallinna laste arv väheneb ning koolivõrgu “korrastamine” on vältimatu. Sama otsus pakib ühte lausesse mitu liigutust: Ristiku põhikool võtab üle Avatud Kooli hoone, Avatud Kool kolib Karjamaa tänavale, Kalamaja põhikool jääb ajutiselt sinna osaliselt, Pelgulinna gümnaasiumist saab põhikool ning Põhjatähe kool jätkab juriidiliselt Lasnamäel. 

Aga kui vaadata seda Põhja-Tallinna lapsevanema pilguga, siis on sisu lihtne: Põhja-Tallinnas jääb kodulähedasi koolikohti vähemaks ja pered saadetakse üle linna, sest uus linnavõim on langetanud poliitilise otsuse mitte arvestada linna enda elamuarenduse ja ruumiotsuseid. 

Põhja-Tallinn kasvab ja seda on näha ka palja silmaga

Plaan eirab Põhja-Tallinna väga selget kasvu. Juba ainult suuremate arendustega lisandub piirkonda üle 3700 uue korteri: Volta, Krulli, Manufaktuuri, Noblessner ja Hipodroomi ala. Need pole mingid abstraktsed numbrid, vaid on päris kodud, kuhu kolivad noored pered. Väide, et Põhja-Tallinnasse “lapsi juurde ei tule”, on sulaselge valetamine, sest linna enda planeeringud ja arendused tõmbavad siia igapäevaselt uusi elanikke.

Kui linnavalitsus tugineb koolivõrgu kavandamisel prognoosile, mis räägib üldisest sündimuse langusest Eestis, siis Põhja-Tallinnas on arengud vastupidised, siia tuleb inimesi juurde. Uusarendused tähendavad tuhandeid uusi elanikke ja kasvavat vajadust koolikohtade järele. Nüüdseks on selgunud, et prognoos, millele tuginedes linnavalitsus otsuse langetas, ei käsitle ligi 4000 lisanduvat eluaset ja rohkem kui 8000 elanikku, mistõttu pole sellise prognoosi haridusvõrgu planeerimisel adekvaatne ja rajaneb ekslikel järeldusetel. 

Aga tänane linnavõim hoopis vähendab koolikohti, mis tähendab, et paljude perede lapsed jäävad kodulähedasest koolikohast ilma. Koolivõrgu kärpimine kasvavas linnaosas süvendab ruumipuudust ja halvendab ka üldist õppekvaliteeti.

Plaani tulemusel peavad Põhja-Tallinna lapsed hakkama käima koolis teistes linnaosades. GAGi, Kalamaja ja Avatud Kooli lapsevanemad teavad väga hästi, et jutt sellest justkui oleks koolikohti üle, on demagoogia. Tõsi on aga see, et Põhja-Tallinnas on vabu kohti ülemineku koolides ehk endistes venekeelsetes koolides, mis tähendab, et reaalset võimalust oma kodulinnaosas koolis käimiseks pole aina enamatel lastel.

Kodulähedane kool on elementaarne teenus

Kodulähedane kool tähendab lapsele turvalisust ja iseseisvust ning perele võimalust töö- ja elurütmi mõistlikult korraldada. Kui Põhja-Tallinna lapsed suunatakse teistesse linnaosadesse, ei kao ainult “koolikohad”. Koolikohtade kaotamisega sunnib linnavalitsus kulutama väga paljude inimeste aega ja närve, vähendab kogukonnatunnet ja suurendab transpordikulusid. Nagu ütles endine linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus, et selle otsusega liigume tagasi keskerakondlikku aega, kus tuhanded pered kolivad piirkonda, kus linnavõim ei taga elementaarseid avalikke teenuseid. 

Linnavalitsus ütleb, et Põhjatähe 16 õpilasele tagatakse võimalus jätkata Avatud Koolis või teistes piirkonna koolides. Aga, mis saab Põhjatähe eelkooli lastest? Ning millise sõnumi linn saadab sadadele peredele, kes on Põhja-Tallinnasse kolinud või siia kolimas teadmisega, et Karjamaa asumis saavad nende lapsed alustada kooliteed äsja avatud Põhjatähe põhikoolis. 

Ka rahaline loogika lonkab. Kui “korrastamise” peamine argument on raha, siis peab plaan olema ka rahaliselt mõistlik. See tähendab neli korda vähem koolikohti ligi kolm korda suurema raha eest.
Kui eesmärk on “vastutustundlik juhtimine”, siis kuidas on vastutustundlik teha vähem, aga oluliselt kallimalt?

Otsus on tehtud üle kogukonna peade 

“Uus” Tallinna linnavalitsus jätkab putinsitlikus stiilis lammutamist nagu oleme seni näinud uute trammiteede rajamise nurjamisel, vaimse tervise abi kärpimisel, uute lasteaeda ehitamise katkestamisel või plaaniga lõhkuda Põhja-Tallinna väikestele ja suurtele elanikele rekretasiooni võimalusi pakkuv äsja valminud putukaväil.  Suutmata ise midagi positiivset luua, lõhutakse teiste loodut. Märgiline, et just kriminaalkuritegudes korduvalt süüdi mõistetud venemeelse keskerakonna tagasi võimule toonud isamaa linnapea kolib Põhja-Tallinnast Lasnamäele esimese ja seni ainsa pärast Eesti taasiseseisvumist avatud üldharidusliku munitsipaalkooli. 

Veel räigem on see, kuidas otsus läbi surutakse. Linnavalitsuse esindaja on öelnud, et on kohtutud juhtkondade, õpetajate ja lapsevanematega ning selgitatud kavandatavaid samme. Linnavalitsus pole lapsi ega lapsevanemaid sellesse otsusesse kaasanud: lapsed on käinud eelkoolis, tutvunud tulevaste õpetajatega ja oodanud koolitee algust 1. septembril, aga nüüd otsustas linnavõim, et neile see plaan ei sobi ja kooli kolitakse hoopis teise linnaossa. Ei suheldud ka 1. klassis käivate laste peredega, mis tähendab, et kogukonnale ei antud isegi võimalust kaasa rääkida, hinnata alternatiive ja näha otsuse mõjusid enne, kui rong on juba läinud. Kuuldavasti ei arvesta uue linnavalitsuse ülesandel koostatud “rahvastikuprognoos” detailplaneeringutega ning  see olevat lausa Tallinna haridusameti soov.

On arusaamatu, mis loogika alusel linnaosa järgi nime saanud Põhjatähe kool Lasnamäele kolitakse. Kui kool kannab Põhja-Tallinna identiteeti ning loodi siia piirkonda – Karjamaa tänavale, just selleks, et pakkuda kasvavas linnaosas kaasaegset munitsipaalkooli kuni 648 õpilasele, siis on täiesti õigustatud küsida: mis loogika alusel viiakse linnaosa järgi nime saanud kool teise linnaossa?

Tallinn ei saa lubada, et tuhanded pered kolivad kasvavasse, kuid elementaarse avaliku teenuseta ehk koolikohtadeta linaosasse. Kodulähedane haridus on linna üks olulisemaid kokkuleppeid oma inimestega. Seda kokkulepet ei tohi murda.