Riigi eelarve koostamisel tuleb teha keerulisi valikuid. Ometi on valdkondi, mille arvelt kokkuhoid on lühinägelik ja võib pikas plaanis osutuda oluliselt kulukamaks. Üks sellistest valdkondadest on raamatukogud.

Hiljutisest ERR artiklist selgub, et kuigi raamatukogude kasutamine kasvab (jess!), plaanib riik vähendada järgmisel aastal raamatute ostmiseks mõeldud toetust ligikaudu 100 000 euro võrra. Samal ajal räägivad raamatukogud pikkadest järjekordadest populaarsetele teostele ning vajadusest tagada lugejatele kirjanduse kättesaadavus. [err.ee]

Paraku nähakse raamatukogu rahastamist liiga sageli kultuurikuluna – keerulistel aegadel hoiame „pidutsemise“ arvelt kokku. Tegelikult on see investeering haritusse, kogukondadesse ja ennetustöösse.

Raamatukogud aitavad arendada funktsionaalset lugemisoskust

Funktsionaalne lugemisoskus on üks olulisemaid oskusi tänapäeva ühiskonnas. See on võime mõista, kasutada, hinnata ja tõlgendada tekste, et osaleda ühiskonnaelus parimal soovitud moel. Just lugemisoskus on aluseks edukusele ka teistes õppeainetes ning hilisemas tööelus.

Haritud inimesed osalevad aktiivsemalt ka ühiskonnaelus ning satuvad harvem sotsiaalsetesse probleemidesse. Raamatukogu on koht, kus teadmised ja harituse omandamine on kõigile võrdselt saadaval, sõltumata inimese sissetulekust või tihtipeale ka elukohast. Seega suurendaksime raamatukogude rahastuse vähendamisega ka hariduslikku ebavõrdsust, sest vähendame ligipääsu raamatutele majanduslikult vähemkindlustatud inimestel.

Raamatukogu kui sotsiaalse suhtluse värav

Veelgi enam, raamatukogudel on oluline roll üksildustunde vähendamisel. Üksildus ja sotsiaalne isolatsioon on kasvav rahvatervise probleem, millel on mõju nii inimeste vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Tugevad sotsiaalsed sidemed parandavad heaolu, suurendavad vaimset vastupidavust ning aitavad vähendada erinevaid sotsiaalseid probleeme. Viimaste uuringute järgi aitavad isegi kauem tervena elada.

Raamatukogud pakuvad just sellist sotsiaalset sidusust loovat keskkonda. Need on ühed vähesed avalikud ruumid, kus inimene võib viibida ilma tarbimissurveta, kuhu on oodatud kõik inimesed sissetulekust sõltumata. Raamatuklubid, kohtumised kirjanikega, õpitoad, kogukonnaüritused ja vahel lihtsalt võimalus kellegagi vestelda loovad kuuluvustunde, mida paljud inimesed vajavad. Ajalooliselt on raamatukogud olnud väiksemates kohtades viimaseks riigi esindusorganiks, mis omakorda täidaks ka kerksuskeskuse funktsiooni.

Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Tänapäeva raamatukogud on palju enamat kui raamatute laenutamise kohad. Neist on kujunenud kogukonnakeskused, mis toetavad kogukondlikku koostööd ning loovad võrgustikke, mis aitavad inimestel üksteist paremini toetada.

Head suhted naabrite ja külakaaslastega mõjutavad otseselt inimeste vaimset heaolu, füüsilist tervist, haritust ja kodanikuaktiivsust. Ühtehoidev kogukond on turvalisem, vastupidavam kriisidele ja ühiskondlikele pingetele.

Investeering tulevikku

Ei ole vaja avada arutelu, kui palju saab riik raamatukogude pealt kokku hoida. Tuleb analüüsida, kas meil on üldse võimalik loobuda ühest tõhusast viisist harituse toetamisel, üksildustunde vähendamisel ja kogukondade tugevdamisel – ja mis see meile tulevikus maksma läheks.

Raamatukogu on investeering haritumasse, sidusamasse ja turvalisemasse Eestisse. Selliste investeeringute arvelt ei tohi kokku hoida.