Siseminister Igor Taro otsus automaatne numbrituvastussüsteem peatada sündis kiirustades ja kannab endas potentsiaalselt ohtlikke tagajärgi. Äsja valminud teenistuslik kontroll andis süsteemi kasutamisele sisulises plaanis pigem positiivse hinnangu. Ohud, mis kaasnevad kriitiliselt vajaliku tööriista sulgemisega, on aga reaalsed.
On olnud hulga juhtumeid, kus just numbrituvastussüsteem on andnud uurimisele murrangulise suuna. PERHi ülemarsti ründamine koroonaepideemia ajal, tulirelvaga arveteklaarimine Lasnamäel, vabaduse võtmine ja väljapressimine Austraalia ärimehelt, suur vargus Apple tehnikapoest, alaealise tüdruku vägistamine – need on vaid mõned markantsemad näited. Kurjategijad ei jää ootama, millal Eesti õigusruum end uuesti kokku kogub.
Kohtupraktikas aktsepteeritud
Loomulikult on ühiskonnas valida, kas nende ja paljude teiste juhtumite lahendamine, aga ka autovarguste vähenemine on seda väärt, et meie autosid teedel pildistatakse. Ka nende, kes midagi valesti pole teinud.
Teenistusliku kontrolli tulemused lükkasid ümber müüdi, et numbrituvastussüsteem oleks massiline jälgimisinstrument. Andmete kasutamise logid olid olemas ja iga päring jälgitav. Ligipääs kogutud andmetele on rangelt piiratud ja neid kasutavad vaid konkreetse tööalase vajadusega kriminaalpolitseinikud. Ühe kuu jooksul analüüsitud 4500 päringut olid põhjendatud ja suunatud raskete kuritegude lahendamisele.
Võib ju mõelda, et PPA äkki ilustab toimunut. Samas pole eluliselt usutav, et keegi kusagil vaatab pidevalt, millist maanteejuppi ühel või teisel ajahetkel keegi läbis. Sellise teadmisega pole suures plaanis midagi teha. Inimeste vestlused, tekstid, kõned või inimeste paiknemised oleksid hoopis põnevamad ja raskemad privaatsuse rikkumised kui auto asukoht, mille anname üles vabatahtlikult nii parkimismajadesse sisenedes või kütust tankides.
Muidugi on oluline, et kõik toimiks seaduspäraselt. Politsei on tegutsenud politsei ja piirivalve seaduse, korrakaitseseaduse ning siseministri kinnitatud POLIS põhimääruse alusel. Eriti oluline tähelepanek on seejuures, et numbrituvastussüsteemi tuvastamise õiguspärasust ei ole kohtupraktikas kordagi kahtluse alla seatud ning süsteemi kaudu saadud infot on aktsepteeritud. Pole põhjust pidada õigussüsteemi senist toimimist õiguslikult õõnsaks.
Siiski on mõistlik muuta seadus senisest konkreetsemaks ja selgemaks. Selleks ei tulnud küll toimiv süsteem seisma panna, vaid vaja on kiiret seadusemuudatust. Ministril tuleb nüüd hea seista, et vastav eelnõu jõuaks kiiremas korras Riigikokku.
Pilt suvel must
Kohe on aga käes suvi ja PPA-l on üks igapäevaseid töövahendeid “sahtlis”. Kaamerad on pimedad samal ajal kui kurjategijate tegevus ei peatu. On murettekitav, et siiani pole avalikkus kuulnud kavatsusest seadus enne suve vastu võtta. Kui juuni möödub tegutsemiseta, jääb kogu suvi kriitilise tööriistata.
Privaatsus on oluline väärtus. Sama oluline on, et kuriteod saaksid kiire lahenduse, et meie pered ja vara oleksid kaitstud. Selleks on vaja vahendeid, mis võimaldavad tegutseda ajakriitiliselt, täpselt ja sihitult. Numbrituvastus on üks neist vahenditest.
See pole Eesti väljamõeldis, vaid süsteem on Euroopas laialdaselt kasutuses. Euroopa-sisene turvalisus on üha enam läbipõimunud ning tehnoloogia abil tehtav koostöö partneritega tugevdab mitte ainult meie enda uurimisvõimekust, vaid ka Euroopa turvalisust tervikuna. See on aga juba ka rahvusvahelise koostöö ja usaldusväärsuse küsimus.
Otsus peatada numbrituvastussüsteemi töö tähendas loobumist ühest tõhusamast vahendist kuritegevuse ennetamisel ja lahendamisel. Kuigi süsteemis on täheldatud puudusi, on need pigem tehnilist laadi ja lahendatavad. Puuduvate siltide või ohuhinnagute tõttu ei ole õigustatud kogu süsteemi peatamine olukorras, kus teenistuslik kontroll näitab süsteemi sisulist õiguspärasust ja vajadust. Kui probleem on seaduses, tuleb seadust muuta. Kiiresti. Aeg ei tööta meie kasuks.