Vabariigi Valitsus kinnitas täna Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, millega kasvab 1. aprillist tervishoiutöötajate palga alammäär ligi 10 protsenti.
„Arstid, psühholoogid, õed ja teised tervishoiutöötajad töötavad iga päev väga pingelises töökeskkonnas. Samas on nad kõik väljas patsiendi huvide eest, teda nõustades, toetades ja ravides. Seetõttu peab spetsialiste hoidma ning nende töömotivatsioon ei peaks sõltuma elukalliduse kasvust. Kokkulepitud palgatõus aitab tagada järelkasvu ning eriala töötajate väärikat tasustamist,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.
Tänavu 1. aprillist kasvab tervishoiutöötajate tunnitasu alamäär 10 protsenti, mis tuleneb eelmisel aastal Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Mullu allkirjastatud kollektiivleping tõstis tervishoiutöötajate töötasu alammäära 20 protsenti.
Lisaks võtab 1. juulist Tervisekassa üle vanglameditsiini rahastamise. Samuti muudetakse diagnoosipõhiste kompleksteenuste piirhindu ja hinnapiire vastavalt uutele teenusepõhistele hindadele ja eelmise perioodi raviarvete andmete põhjal tehtud arvutustele. Lähtudes eriõe juhtprojekti tulemustest lisatakse eelnõuga ambulatoorsetesse vastuvõttudesse eriõe vastuvõtud ja perearstiabisse lisatakse lisatasu perearsti nimistut teenindava eriõe eest. Koduõendusteenuse pakkumisel on edaspidi võimalik kasutada kodust palliatiivset hapnikuravi. Ühtlasi lisanduvad ravimiteenustesse uued haiglaravimid kahe kasvajalise haiguse ja kroonilise migreeni raviks.
Tervishoiutöötajate töötasude kasv erialade lõikes:
- arstidel 10,01%;
- eriarstidel 10,03%;
- kliinilistel psühholoogidel 10,07%;
- õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 10,09%;
- eriõdedel ja ämmaemandatel 14,22%;
- kiirabitehnikutel 9,89%;
- erakorralise meditsiini tehnikutel 10,11%;
- hooldustöötajatel 10,14%.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatustega suureneb tervisekassa rahastatud teenuste maht 96,6 miljoni euro võrra, millest 86 miljonit eurot suunatakse tervishoiutöötajate palgatõusuks. Täiendavat kulu riigieelarvele ei teki, kuna sellega on arvestatud Tervisekassa eelarves.