Tartul, mu lemmiklinnal läheb tegelikult võrdlemisi hästi, eriti kui võrdlen igapäevavõimalusi näiteks oma sünnivalla (Põhja-Sakala) omaga. Vaadates Minuomavalitsus.ee keskkonnas kajastatavaid teenustasemeid või küsitluste tulemusi elanike hulgas, pole põhjust kurta. 

Piisava rahulolu pahupooleks on, et see on ühtlasi ka arengu kõige suuremaks takistuseks. Sellegipoolest leian, et on aeg Tartu linna juhtimine rahuliku pilguga üle vaadata ja teha arenguhüpe senisest avatuma, bürokraatiavabama ja strateegilisema lähenemise suunas. Pakkusin selleks lahendusi Tartu Postimehes ka 2021. aasta valimiste aegu, kuid tuleb tõdeda – vahepealne edenemine on olnud pigem tagasihoidlik.

Avatud juhtimine (open governance) tähendab juhtimisviisi, mis põhineb läbipaistvusel, kaasamisel ja vastutusel.  Lihtsamalt öeldes on avatud linnajuhtimine omamoodi usalduslepe: harjumus näidata kaarte, selgitada valikuid ja parandada arengukursil tehtud vigu koos kogukonnaga. Efektiivseks kujuneb juhtimine siis, kui avatud dialoogiga kaasnevad ka läbimõeldud protsessid ja juhtimisvõtted. 

Nutikad lahendused saavad alguse inimeste kuulamisest

Kohaliku omavalitsuse põhiroll on kujundada piirkonna tulevikku ning tagada elanike igapäevaelu mõjutavate teenuste pakkumine alates ühistranspordist ja jäätmekäitlusest kuni haridus- ja kultuurielu kujundamise ja abivajajate toetamiseni. 

Kaasaegses lähenemises on avalike teenuste võtmenäitajaks inimkesksus, mis tähendab lähtumist inimeste tegelikest vajadustest nii teenuse enda kui selle saamise viisi osas. Seda ei saavuta kabinetis õigusaktide najal, vaid ainult inimestega vahetult suheldes nii teenuse pakkumisel kui nende ümberkujundamisel. 

Ühe esimese sammuna võiks kujuneda kava teenuste ülevaatamiseks valdkondade kaupa – teenuste inventuur, mis annaks ülevaate ka teenustega seotud kuludest, protsessidest ja seotud rollidest. Teenuste arendamiseks tuleks juurutada regulaarne tagasiside kogumine ja teenuste disainitöötubade läbiviimine, kaasates sihtgruppe ja osapooli. Tartu linnaga seotud meeskonnad on mitmel korral juba kogemusi saanud riigikantselei innosprintides, edasi võiks sarnaseid Tartu linna asutustele ka ise. Seda teed on läinud mitmed teised teenuste arendamisele orienteerunud omavalitsused nagu Tallinn või Viimsi, kus esimest arendussprinti mentorina läbi viia aitasin. Võrumaal on aastaid läbi viidud aga Vunki mano! Loometalguid, mida teenuste arendamise kõrval kasutatakse laiemalt erinevate kogukondlike probleemide lahtiharutamiseks.

Sarnaselt teenuste kujundamisele on hädavajalik suurendada elanike kaasatust otsustusprotsessidesse. Meil on küll suurepäraseid elemente heast kaasamisest, näiteks hästi juhitud arendusprojektide tutvustamise ja arutelude näol, aga see ei aita üksiku tööriistana, kui ülejäänud protsess ei toimi. Kaasamine peaks algama juba võimalikult varases faasis, et mitte raisata ressursse valesse kohta ega põrkuda hilisema vastuseisuga. Samuti eeldab hea kaasamisprotsess ka hilisemat tagasisidet, kuidas sisendit arvestati. Sellised põhimõtted vajaks paika panemist avatud valitsemise tegevuskavas, lähtudes koostamisel riigikantselei loodud avatud valitsemise teekaardist. Loomulikult eeldab see ka head koostööd sihtgruppe esindavate partneritega – asumiseltsid, huvirühmade ühendused ja esinduskogud jt.

Strateegilise juhtimise ümbermõtestamine

Väga tabav on ütlemine: eesmärk ilma plaanita on kõigest unistus (a goal without a plan is just a dream). Rääkimata, et juhuslik rapsimine ilma suurema pildita kipub minema ka kulukaks, ning tulemusi mitte saavutama. 

Tartu linn on selles mõttes veidi tavatu, et pole eraldi üksust või rolli, kes vastutaks strateegilise juhtimise või arengu eest ning koordineeriks seda. Väiksemates omavalitsustes on tihti arendusnõunik, Tallinnas aga eraldi strateegiakeskus. Tartu linnakantselei all on olemas ametlikku struktuuri mittekuuluv avalike teenuste arendamise meeskond, mille baasil saaks kujundada eraldiseisva, pädevalt juhitud arendus- ja strateegiaüksuse. Sellesse saab teistest üksustest kokku tuua strateegilise juhtimise ja teenuste arendamisega tegelevad spetsialistid ja/või tagada keskse koordineerimise. Muuhulgas saab strateegiaüksuse rolliks olla:

• iga-aastase linnavalitsuse tegevuskava koostamine, mis seob omavahel linnaeelarve, arengukava ja koalitsioonileppe ning sisaldab ka kaasamiskava;
• linna kodulehele tervikliku juhtimisportaali loomine, mis kajastab lisaks strateegilistele dokumentidele ja seatud sihtidele ka eesmärkide edenemist, eelarve täitmist ja teavet teenuste kvaliteedi kohta;
• juhtimisprotsesside toetamine nii, et iga olulisema otsuse juurde kuulub kodanikule mõistetav põhjendus ja kokkuvõte;
• tagamine, et suuremate ning inimestele enam mõju avaldavate otsustega käib kaasas nii kaasamisprotsess kui ka mõjuanalüüs;
• teenuspõhise juhtimise juurutamine ning teenuste rahastusmudeli kujundamine koostöös rahandusosakonnaga.

Avatud valitsemise nurgakiviks on läbipaistvus nii protsessides kui juhtimises. Lisaks eeltoodule on ülim aeg astuda konkreetseid samme, millest mitmed juba senises koalitsioonileppes olid, kuid teostamatuks jäid:

• avalikustada linnajuhtide lobikohtumised huvirühmadega (võttes eeskujuks Vabariigi Valitsuse kinnitatud lobistidega suhtlemise hea tava); 
• koostada ametiisikutele huvide konflikti vältimise juhise ja tagada sellekohane nõustamine; 
• muuta linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtide lepingud tähtajaliseks;
• võimestada revisjonikomisjoni, andes poliitilistele jõududele osalus pöördvõrdeliselt valimistulemusega s.t tagades opositsiooni häälteenamus; ning andes komisjoni käsutusse ka täiendavaid rahalisi vahendeid ekspertide-audiitorite kaasamiseks.

Tartu on elujõuline siis, kui linn ei ole vertikaaljuhtimisega linnavõim, vaid on jõupositsiooni asemel partner: avatud, kuulav ja arusaadav.  Kui inimesed näevad, et omavalitsus kuulab neid, katsetab koos nendega ja selgitab otsuseid, kasvab ka avalik usaldus ja kaasatus.