Esimesena peaks aitama inimest, siis ülejäänuid, aga…

Tööta ja toetuseta on üle 50 000 inimese, kellele riigi lisaeelarve ei paku ühtegi lahendust, sest eelarve keskmes on ettevõtted, mitte inimene. Seades eesmärgi vaesust vältida, näeksime hoopis teistsugust valitsuse ettepanekut laenuraha kasutamiseks. Kui välja arvata tervisekriisiga tegelemine, on ülejäänu teater, kus meid kõiki püütakse haneks tõmmata, kirjutab Riigikogu liige Lauri Läänemets Järva Teatajas.

Kriisi lahendamiseks esitatud riigi lisaeelarve on teile väga hea juhul, kui olete suure ettevõtte omanik, meelelahutusäri suurkuju, toetanud vähemalt 100 000 euroga mõnda valitsuserakonda, tööandja, kelle tulud on säilinud, või riigiettevõtte, näiteks Eesti Energia juht.

Kriisi lahendamiseks esitatud riigi lisaeelarve on teile väga hea juhul, kui olete suure ettevõtte omanik, meelelahutusäri suurkuju, toetanud vähemalt 100 000 euroga mõnda valitsuserakonda, tööandja, kelle tulud on säilinud, või riigiettevõtte, näiteks Eesti Energia juht.

Seda kõike muidugi klausliga, kui teil oli mõne ministri telefoninumber, et oma ärile sobiv toetus õigel ajal kirja panna.

Lisaeelarve keskmesse on seatud ettevõtted, mitte inimesed. Raskel ajal ettevõtluse toetamises pole midagi halba, seda peab kindlasti tegema. Aga kui mõelda riigile ja valitsuse ülesannetele, siis see peaks olema eelkõige inimeste eest hoolitsemine.

Riik on olemuselt ühiskondlik kokkulepe korraldada teatud asju koos, kanda halbadel aegadel raskust solidaarselt. Loome mehhanismid, et keegi ei jääks elu hammasrataste vahele, aitame üksteist.

Kui vaadata maailmas ringi, siis paljud lääneriigid võimestavad eelkõige inimest. Näiteks Taani ja Rootsi suurendasid niigi suuri töötutoetusi, et töö kaotanud inimene suudaks oma eluga toime tulla. Eestist vaadates väga parempoolse mõtte järgi juhitud USA ja Inglismaa maksavad otse inimesele peo peale raha vastavalt sissetulekutele. Nende näidete keskmes on inimene.

Eesti valitsuse välja pakutud meetmete puhul sõltub inimene tööandja suvast. Seda isegi muidu kiitmist väärt töötukassa töötasu 70protsendise hüvitamise puhul, kus määrav ei ole inimese abistamine, vaid tööandja kalkulatsioon, kuidas on ettevõttele kasulik.

Riigikogus minu küsimusele vastates ütles rahandusminister Martin Helme, et töövõtuleping, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, on võimalik töölepinguks ümber teha ja töö­tasuhüvitist saada. Halloo! Milline tööandja tahab ajutise lepingu vormistada püsilepinguks kriisi olukorras, kui ta seda headel aegadel ei teinud? Isegi vene ruletis on tabamuse saamine sada korda tõenäolisem.

Treenerid, kultuuriinimesed, taksojuhid, iluteeninduses töötajad – ühtekokku 26 000 inimest – on jäetud kogu täiega lageda taeva alla. Kõik nad tegid tööd mitte töölepingu alusel, vaid töövõtu- või käsunduslepinguga. Eesti 22 000 füüsilisest isikust ettevõtjat on täiesti ära unustatud. Sotsiaalmaksuvabastus on väärt meede, kuid see väldib vaid maksuvõla tekkimist, kuid sissetuleku numbriks jääb endiselt null.

Mis on nende inimeste võimalus – töötutoetus. Minge palun võtke arvele ja saate 189 eurot kuus. Selline on palju kiidetud lisaeelarve pakkumine tegelikult rohkem kui 50 000 inimesele.

Kriisiga seotud on sellest lisaeelarvest vaid tühine osa – raha, mis läheb otse viirusega seotud kulude katteks. Samal ajal leidis valitsus 125 miljonit eurot kõige suurema tengelpungaga riigiettevõttele – Eesti Energiale, et ehitada uus põlevkiviõli tootmise tehas. Tehas maksab 286 miljonit eurot, selle eest saab 60 uut töökohta ja tulevikus paari uue kaevanduse jagu Ida-Virumaad üles sonkida.

Suur osa lisaeelarvest on pettusi täis teatrietendus. Rahandusminister Helme teatas, et uurib, kuidas lahkuda Euroopa CO2 kaubandussüsteemist, et eestlastele elektrihind madalamaks saada. Kogu valitsusaparaat aga teab, et süsteemist lahkuda polegi võimalik. Pealegi on see Eestile kasulik: me müüme kvooti, ehitame selle eest igal aastal uusi lasteaedu, saime uued rongid, renoveerime korterelamuid.

Sotsiaaldemokraatidele on tähtis eelkõige inimene, põhimõte, millest lähtuvalt tegime ka oma ettepanekud lisaeelarvesse. Toetusmeetmed tuleb luua põhimõtte järgi, et ühiskond toetab neid, kes kaotasid oma töökoha, et riik saaks jagu viirusest. Otsetoetused riigieelarvest muusikutele, treeneritele, taksojuhtidele, iluteenindajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Lisaks ei ole võimalik mööda vaadata töötutoetusest, mis on allpool igasuguseid vaesuspiiri näitajaid. Mitte ükski perekond ei tule sellega toime ilma, et pank ei võtaks neilt ära autot, kodu ja pereõnne. Vähemalt majanduslanguse lõpuni peaksime lähtuma põhimõttest, et töötutoetus ei tohi olla väiksem kui keskmine rahvapension.

Elektriarvete vähendamiseks on olemas lahendus, mis ei vähenda ka riigieelarvet. Esitasin sotside poolt rohkem kui kuu tagasi riigikogule otsuse-eelnõu, mille järgi Eesti Energia kui riigiettevõte loobuks Tootsi tuulepargile vana skeemi järgi taastuvenergia tasude küsimisest.

Aastani 2016 kehtinud toetusskeem on väga kulukas, praegu on selle asemel kasutusel juba vähempakkumine. See hoiaks 12 aasta jooksul maksumaksja raha kokku ligi 300 miljonit eurot. Rahandusministri aktsiiside langetamise ettepanekud lisaeelarves lausa kahvatuvad selle kõrval, kuid endiselt käib komejant edasi.

Praegune kriis ja majanduslangus on erandlik. See on loodud valitsuse administratiivse otsusega rahva tervise kaitseks, kuid selle hinnaks on paljude inimeste sissetulekute kaotus. Ühiskonnana peame niisugustel rasketel hetkedel olema solidaarsed ja aitama neid, kes kannatavad, et teised saaksid elada.

Esimesena peaks aitama inimest, siis ülejäänuid, aga…