Ester Karuse: sotsiaaldemokraadid pensionide osas kompromisse ei tee • Sotsiaaldemokraadid

Nende ridade kirjutamise ajal meenuvad mulle Eesti 200 juhi Kristina Kallase märtsi keskel ETV otse-eetris öeldud sõnad, et pensionid kasvavad liiga kiiresti. Sotsiaaldemokraadid kandsid tol hetkel valitsusvastutust ja ütlesid selgelt välja, et meie pensionide kallale ei lähe. Mis hakkab juhtuma aga 2026. aasta riigieelarvet kokku pannes, kui valitsusse on alles jäänud kaks liberaalset erakonda? Ma ei oleks üllatunud, kui Reformierakond ja Eesti 200 löövad pensionisüsteemile käärid sisse.

Kurb tõsiasi on see, et enam kui kolmandik meie pensionäridest elab vaesusriskis ning hiljuti avaldatud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ülevaatest selgub, et Eestis on Euroopa kõige suurem pensionäride vaesuse määr. Tänastele valitsusjuhtidele Kristen Michalile ja Jürgen Ligile meeldib rääkida, kuidas keskmine pension on tõusnud kiiremini kui mediaanpalk, kuid nad „unustavad“ lisada, et košmaarsed maksutõusud on kõik selle nullinud.

Mida tuleks teha, et meie pensionärid ei peaks vaesuse piiril virelema? Paljud eakad kulutavad suure osa sissetulekust eluasemele, toidule ja ravimitele ning toetusmeetmeid peaksimegi otsima just nendest sektoritest. Kõige kiirem ja tõhusam lahendus oleks toidukaupade käibemaksu langetamine, mis oleks suureks toeks mitte ainult pensionäridele, vaid ka näiteks lasterikastele peredele.

Sotsiaaldemokraadid võtsid teemat tõsiselt juba valitsuses olles. Eelmine põllumajandus- ja regionaalminister Piret Hartman käivitas suuremahulise analüüsi põhitoidukaupade käibemaksu langetamise mõjude hindamiseks. Analüüs pidi sisaldama finantsmõjusid riigieelarvele, mõju Eesti toidutootmisele, Eesti toidu konkurentsivõimele ning kuidas võimalikult suur osa käibemaksu alandamisest inimestele kätte jääks. Analüüs pidi valmima 2025. aasta märtsis, kuid pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist koalitsioonist lükati analüüsi valmimine aasta lõppu.

Seda, et teema Eesti inimestele korda läheb, näitab kas või see, et vastavasisulisele rahvaalgatusele on allkirja andnud ligi 66 000 inimest. Eestis on toidukorvi hind keskmiselt 109 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, kuid Eesti keskmine brutokuupalk jääb samal ajal ELi keskmisele 36 protsenti alla.

Toiduainete käibemaksu langetamine on oluline tugi ka meie põllumeestele, kes saavad jaheda kevade ja sajuse suve tõttu oluliselt vähem saaki. Praegu süveneb paraku trend, et toidupoodide lettidel on järjest rohkem võimust võtmas importkaup, mis seab pikemas perspektiivis ohtu ka Eesti toidujulgeoleku.