Kas siis tohib naistepäeval lilli kinkida ja ust avada või saab selle eest kohe tühistatud? Kinkige lilli, kellele süda ihkab. Avage uksi, kui võimalus tekib. Lilledega pole midagi valesti. Lihtsalt ärme teeselgem, et lilledega on kõik öeldud. Kui samal ajal peavad naised end ikka ja jälle tõestama ja ebavõrdse mängu juures head nägu tegema, muutub lillede kinkimine omamoodi suitsukatteks.
Mis asi on õigupoolest rahvusvaheline naistepäev? Kas see on tähistamine, protest või lihtsalt kaubanduskeskuste ilupäev ning lille- ja kringlimüüjate pidu? Alguse sai see enam kui sada aastat tagasi solidaarsusliikumisena – võitlusest võrdse palga, õiglase tööaja ja hääleõiguse eest. See tähistas poliitilist nõudmist, et naised oleksid kodanikud, mitte dekoratsioonid või tasustamata taustajõud.
Aja jooksul on see päev muutunud: osa peab seda iganenuks, osa on taandanud turunduslikuks naiselikkuse ülistamiseks. Aga selle tuum ei ole kadunud. Naistepäev on sündinud selleks, et me mäletaksime: võrdsus ei ole enesestmõistetav.
Lilled on odavad, võrdsus on kallis. Statistika ütleb, et Eestis oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2 protsenti väiksem kui meestel. See on aastakümneid püsinud muster, mis voolab pensionisse ja paratamatult närib ka naiste eneseusku. Euroopa võrdluses püsib Eesti endiselt palgalõhe ülemises otsas.
Veel kallim kui võrdne palk on turvalisus. Statistikaameti suhteuuring ütleb, et elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41 protsenti naistest. Äärmuslikematel juhtudel on see maksnud naistele elu. Jah, mitte kõik mehed pole naistele ohtlikud, ent jõupositsioon, millest kurvad lood alguse on saanud, on alati olnud meeste käes.
Mida teha nüüd ja kohe Tartus, et naistepäev ei oleks lilledesse uputatud revolutsioon, vaid mõtestatud päev?
Esiteks: teeme naised nähtavaks. Just naistepäeval võiks linnas rääkida avalikult naisest (olgu ajalooline suurkuju või tänapäevane tegija) ja tema tööst. Loeng, jalutuskäik, näitus, tänavakunst, edaspidi ka olulise naise nimi mõnele platsile, tänavale või maamärgile.
Üks lihtne test: loe tänavasilte. Tartus on ligi 500 tänavat. Selgelt isikustatud nimelised tänavad on 36 mehel ja kahel naisel: Anna Haaval ja Lydia Koidulal. Nimi on mälestus. Mälestus on sümbol. Ja sümbolitel on võim.
Või vaadake monumente ja ausambaid: kui palju on kivist naisi ja kui paljude nimesid me päriselt teame? Tartu mõnekümnest silmapaistvamast monumendist 26 on pühendatud meestele. Ainult kaks on kandnud naiste nime: Miina Härma ja laps-Koidula. Hiljuti lisandus ka Anna Raudkatsi mälestuskivi. Tartu ootab juba liigagi kaua poetess Betti Alveri skulptuuri. Ja neid suuri naisi, kes on Tartust teinud Tartu, on veelgi. Võimalusi märgata ja mäletada on rohkem, kui esmapilgul paistab!
Teiseks: tehkem sellest väärikuse päev. Kuigi paremerakonnad hääletasid alles hiljuti maha sidemete, tampoonide ja mähkmete käibemaksu kaotamise, võiksime naistepäeval tasakaalu nihutada millegi tõeliselt vajaliku poole, annetades naiste ja tüdrukute heaoluks just neid tooteid. Menstruatsioon on sama loomulik nagu hingamine või südame töö, aga paljude jaoks on vajalikud tooted endiselt kättesaamatu kulu, mis takistab saada haridust ja osaleda huvitegevuses. Teadlik ja sihitud filantroopia võib maailma muuta mitu korda rohkem kui suutäis torti.
Naiste varjupaigad sõltuvad paljuski projekti- ja annetusrahast – ehk kuluks need mõnikümmend lillede alla minevat eurot ära hoopis seal, kus abistatakse vägivaldsest suhtest pääsenuid? On ohtralt võimalusi naistepäeval oma ressursse suunata.
Kolmandaks: sel päeval võib lillede asemel vabalt kinkida aega ja tähelepanu. Tunnistada palgalõhe olemasolu, uurida selle tagamaid, jagada teadlikult kodutöid ja märgata nähtamatut hooletööd, mis sagedamini on naiste kanda, võtta isana vanemapuhkust, kuulata ära ilma kaitsekõnedeta. Jah, paljud mehed teevad seda juba. Aga mitte kõik – ja süsteem ei muutu paljude, vaid enamuse pealt.
Naistepäev peab olema päev, mis teeb nähtavaks naise töö, naise nime, naise hääle. Lilled närtsivad, aga võrdsusele üles ehitatud ühiskond kestab.
Muide, Tartus elab 11 000 naist rohkem kui meest.