Spetsiifilise meditsiinitranspordivajaduse rahuldamine saab olla põnevaks väljakutseks Eesti ettevõtjatele ja teadlastele, kirjutab sotsiaaldemokraat ja endine Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liige .
Lääne-Tallinna keskhaiglal (LTKH) on probleem. Puudub füüsiline ühendus kahe teineteisest funktsionaalselt sõltuva haiglakorpuse, Tallinna nakkushaiguste kliiniku ja naaberkinnistul asuva, rahvasuus tuntud Meremeeste haiglahoone vahel.
Suve lõpul pöördus haigla juhtkond sotsiaalminister Tanel Kiige poole palvega erandkorras rahastada 125 meetri pikkuse galerii ehitamist 1,3 miljoni euroga. Haigla juhatuse esimees Imbi Moks tõi oma selgitustes välja, et enamus diagnostikaseadmeid ja labor on just Meremeeste kompleksis ning eriti koroonaviiruse leviku tõttu on galerii rajamine vajalik. Doktor Moks põhjendas, et nii patsiendid kui ka proovid saaksid kahe kompleksi vahel galerii valmimisel kiiremini ja ohutumalt liikuda.
“Praegune olukord raskendas just eriolukorra ajal patsientidele uuringute tegemist. Seega oleks ainsaks lahenduseks ühendustee (galerii) kahe hoone vahel, mis tagab patsiendi seisundi halvenemisel kriitilise tähtsusega kiirete uuringute tegemise võimaluse ja nakkusohtliku patsiendi lühikese liikumistee võimalikult väheste kontaktidega,” kirjutas Moks.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske vastas kirjale, et riigieelarves kahjuks selle jaoks raha ei ole.
“Toome välja, et töötame jätkuvalt lisavahendite leidmise nimel ja otsime täiendavaid eelarvelisi võimalusi haiglate ravitöö keskkonna kaasajastamiseks,” kirjutas Priske ja lisas, et sotsiaalministeerium on avatud edasiseks aruteluks.
Nüüdseks on sotsiaalminister Tanel Kiik täiendavalt teatanud, et ei riik ega Tallinn kavatsegi olemasolevasse pealinna haiglakinnisvarasse parendusinvesteeringuid eraldada, sest Tallinna uus superhaigla valmivat juba aastal 2026.
See tähendab, et LTKH peab ka vähemalt järgmised kuus aastat jätkama haigete, laboriproovide ja seadmete transporti nakkuskliiniku ning Meremeeste haigla vahel kiirabiautoga?
Kindlasti mitte. Probleem on võimalus ning spetsiifilise meditsiinitranspordivajaduse rahuldamine saab olla põnevaks väljakutseks Eesti ettevõtjatele ja teadlastele.
Esimesed katsesõitu tegevad Starshipi pakirobotid ilmusid Tallinna tänavatele aastal 2015. Nüüd on võimalik nende samade robotkulleritega tellida toidupoest kaup otse koduukse ette. Miks mitte kasutada Starshipi roboteid kahe haiglakorpuse vahelisel laboriproovide transpordil?
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel, aastal 2017, sõidutas isejuhtiv buss EasyMile osalejaid Kultuurikatla ja Mere puiestee vahel. 2019. suvel algas projekti Sohjoa Baltic piloot Kadrioru pargis, milles Navya isejuhtiv buss liikus Weizenbergi tänavat mööda KUMU-ni.
Käesoleva aasta suvel toimetasid AuveTechi ja TalTechi koostöös Eestis ehitatud iseliikuvad bussihakatised juba nii Kadriorus kui ka Ülemiste targas linnas. Miks mitte kasutada isejuhtivaid robotbusse kahe haiglakorpuse vahelisel meditsiiniseadmete ja patsientide transpordil?
Kaitseväe 2017 aasta õppusel Siil katsetati esimest korda “lahingsituatsioonis” Milremi mehitamata roomiksõidukit haavatute transpordiks. Roomiku pealisehitis oli varustatud kahe kanderaamiga, teisaldatud “haavatud” toimetati tule alt välja.
Äsja on saanud teatavaks Eesti ja Hollandi kaitsevägede ostud Milrem Roboticsilt mehitamata maismaasõidukite osas. Miks mitte kasutada isejuhtivaid robotroomikuid kahe haiglakorpuse vahelisel patsientide transpordil? Roomikud ei vajaks isegi Eestis nii palavalt armastatud asfalti.
Lääne-Tallinna keskhaigla kahe olulise haiglakorpuse vahe on 125 meetrit. Unustame kellu ja betooni ning “ehitame” Lääne-Tallinna keskhaiglale isejuhtivatest robotliikuritest transpordigalerii. Usaldame Eesti ettevõtete ja teadlaste innovatsiooni tervishoiuteenuste moderniseerimisel.
Hanno Matto: robotliikuritest transpordigalerii Lääne-Tallinna keskhaiglale