Heljo Pikhof: eestlane on Euroopa suurimaid töörügajaid. Lisapuhkepäevad tulgu!

Jana RistimetsArvamus

heljo pikhof

Ärme oota veel 15 aastat ja põrgata edasi-tagasi ideed, mis teeb inimesed õnnelikumaks ja ühiskonna tugevamaks. See tuleb teoks teha, kirjutab sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof Eesti Päevalehes.

Aastavahetuse künnisel on paljudel meist kombeks heita pilk uue aasta kalendrisse ja plaane teha. Riigipühasid puudutav pilt teeb seekord tööinimeste meele mõruks – 2022. aastal satuvad pooled pühad nädalavahetustele, mis tähendab, et puhkepäevi saab olema tervelt 4-5 võrra tavapärasest vähem.

Otsa teeb lahti laupäevale kukkunud 1. jaanuar, millele riburada järgnevad 1. mai ja 20. august, mis on vastavalt pühapäeval ja laupäeval. Järgmise aasta jõululaupäev ja esimene jõulupüha langevad samuti kokku nädalavahetusega. Teisisõnu saavad Eesti inimesed aasta teisel poolel juurde ainult ühe tasustatud töövaba päeva – teise jõulupüha. Ja seda olukorras, kus Eestis on võrdluses enamike Euroopa Liidu riikidega niigi napilt riigipühi ja aastas tehtud töötundide arvult kuulume liidrite sekka.

Kui Eestis on kümme riigipüha, millega kaasneb vaba päev, siis Euroopa Liidu maades keskmiselt on selliseid pühi 12 ja näiteks Soomes 13 ning Slovakkias 15. Erilise pühaderohkusega paistavad silma lõunapoolsed riigid.

Liiga palju tööd

Paneme siia kõrvale teadmise, et luterliku töömoraaliga eestlastel on kombeks ülemäära palju tööd murda ja oma tervist rikkuda. Saab lausa öelda, et eestlastel on kombeks end tööga tappa ja nii põlvest põlve. Ikka ja jälle kuuleme lugusid sellest, kuidas liigne rabamine sai inimestele saatuslikuks või rikkus ära peresuhted. Heaolu ja edu toob töö ja puhkuse õige tasakaal, mitte lõputu rassimine.

Aeg on seega ammu küps selleks, et anda rahvale juurde pisut hingetõmbeaega. Ajal, kui Euroopas räägitakse ühe valjemalt neljapäevasest töönädalast ja kuuetunnisest tööpäevast, tuleb alustada tuleb kõige lihtsamast ja seadustada lõpuks ettepanek, mis annab nädalavahetusele sattunud rahvuspüha või riigipüha eest inimestele täiendava puhkepäeva. Tegu on ideega, mis on Eesti poliitikas ringelnud juba üle 15 aasta ja millele on toetust avaldanud kolm tänast parlamendierakonda – sotsiaaldemokraatide kõrval ka Keskerakonna ja EKRE esindajad.

2017. aastal kogus lisapuhkepäeva ettepanek rahvaalgatuse korras nelja päevaga üle tuhande allkirja. Viimati algatasid sotsiaaldemokraadid 2020. aasta jaanuaris vastavasisulise pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu. Siis hääletati see ettepanek küll Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühisel jõul maha. Mõneti võib seda mõista, sest oli esimene pandeemia-aasta ja ühiskonna probleemide teravik asus mujal.

Koroonaaeg kurnab

Aga täna toonased argumendid ei kõla. Just pärast kannatusi täis koroonaaega vajavad inimesed rohkem pause, et koos pere ja sõpradega olla. Kui riigikogu selle otsuse langetab, siis olenevalt aastast tähendaks see edaspidi ühte kuni nelja täiendavat puhkepäeva. Olgu märgitud, et lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse näiteks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis.

Mõne nädalavahetuse pikendamine ei ohusta kuidagi Eesti majandust ega töö tootlikkust. Pigem on asjad vastupidi. Kui inimesed saavad rohkem puhata, koos oma lastega looduses käia või sporti teha, siis on nad ka rõõmsamad ja tervemad. Kõik see aitab suurendada inimeste töötahet ja töö tulemuslikkust. Piltlikult öeldes teevad nad need vabad päevad tasa.

Ka Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad kindlat seost lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel. Neil, kellel töö ja eraelu on kenasti tasakaalus, on reeglina parem tervis. Samuti saab võitjaid olema majanduslikus plaanis, kuna osa ettevõtlusest, näiteks kaubandus, toitlustus, turismiäri, tegutseb puhkepäevadel edasi ja inimestel on rohkem aega kulutamiseks.

Heljo Pikhof: eestlane on Euroopa suurimaid töörügajaid. Lisapuhkepäevad tulgu!